aga kahjuks midagi peale kasutamisjälgede säilinud (vt. nt. R. Dart, 1957: 'osteodentokeratic culture'; P. Tobias, 1968). Antropogeneesi põhjuslikesse käsitlustessse püütakse mõnikord sisse tuua spetsiifilisi evolutsioonitegureid, ennekõike tööd kui inimese evolutsiooni eritegurit. Kuid on siiski päris ilmne, et mingeid erilisi inimese bioloogilise evolutsiooni tegureid pole olemas. Iseärasusi võib olla vaid üldiste evolutsioonitegurite -- päriliku muutlikkuse, olelusvõitluse, populatsioonidevahelise migratsiooni ja loodusliku valiku -- toimes. Töö etendas antropogeneesis kahtlemata tähtsat osa, kuid mitte uue evolutsioonitegurina, vaid kui põhimõtteliselt uus loodusliku valiku rakenduspunkt. Inimlik töö on eelkõige tööriistade valmistamine ja kasutamine. Tööriist on oma olemuselt kunstlik (ekstrasomaatiline) organ, mis omandas antropogeneesi kestel üha suurema osatähtsuse inimese suhetes keskkonnaga, st
Populatsioon on kõige väiksem isendite rühm, mis on võimeline iseseisvaks evolutsiooniks, ta on elementaarne evolutsiooniüksus. Teatavat ala asustavat eri liikidesse kuuluvate populatsioonide kogumit nimetatakse biotsönoosiks. Biotsönoos on isereguleeriv süsteem ja ta kujuneb loodusliku valiku tulemusena. Selles on igal liigil kindel öoloogiline niss, kusjuures liikide arv ja vahekord kindlas biotsönoosis on suhteliselt stabiilne. Liik jaguneb populatsioonideks põhiliste evolutsioonitegurite - päriliku muutlikkuse, valiku ja isolatsiooni - koostoime tagajärjel. Populatsioonide moodustumine on liigi kohastumine lokaalsete keskkonnatingimustega. Ühe populatsiooni isendeid iseloomustab nende geno- ja fenotüüpide suhteline sarnasus võrreldes teiste populatsioonide esindajatega. Tinglikult võib populatsiooniks lugeda teatud territooriumil (riigis, mandril) levinud üht loomatõugu või isoleeritud (valdavalt rühmasiseselt paaritatavat) tõurühma, mis erineb tõu
7. Valiku tüübid a. Suunav valik b. Lõhestav valik c. Stabiliseeriv valik 8. Selektsioonikoefitsient selektsioonikoefitsient, s (ingl. Selection coefficient, s)- Arv, mis mõõdab genotüübi kohasust, võrreldes populatsiooni edukama genotüübiga. 9. Juhuslik geenitriiv juhuslik geenitriiv (ingl. Random genetic drift)- Alleelisageduste muutus väikese ristuva -populatsiooni põlvkondades juhuslike kõrvalekallete tõttu. 10.Evolutsioonitegurite toime populatsiooni tasakaalule 11. Suhteline kohastumuslikkus suhteline kohastumuslikkus (ingl. Relative fitness)- Eri ökosüsteemides on erinevate tunnustega isendite kohastumuslikkus erisugune (nt. kohastumine eluks põllul ja metsas). 12. Pudelikaela efekt pudelikaelaefekt (ingl. Bottleneck effect)- Geenitriivi erivorm, mille puhul populatsiooni arvukus on ajutiselt drastiliselt alanenud. 13. Molekulaarse evolutsiooni kell
triivi osa mikroevolutsioonis; y selgitab olelusvõitluse vorme ning toob näiteid; y võrdleb loodusliku valiku vorme, nende toimumise tingimusi ja tulemusi; y hindab kohastumuste eri vormide tähtsust ja toob näiteid; y kavandab eksperimendi, mis tõestab kohastumuste suhtelisust; y analüüsib liigi erinevaid määratlusi; y seostab geograafilise ja bioloogilise isolatsiooni liikide püsimisega; y selgitab erinevate evolutsioonitegurite osa erimaises (allopatrilises) liigitekkes; y analüüsib evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise tekkemehha- nisme ning avaldumisvorme; y võrdleb divergentsi ja konvergentsi ning selgitab nende tähtsust ja toob näiteid; y põhjendab eluslooduse süstematiseerimise vajadust; y võrdleb inimahvide ja esmaste inimlaste tunnuseid; y võrdleb perekond inimene ja inimahvide tunnuseid; y analüüsib kaasaja teaduse seisukohti nüüdisinimese päritolust;
muutumatutena, kusjuures genotüüpide sagedused on määratud alleelisagedustest ruutseose kaudu [p(A) + q(a)]2 = p2(AA) + 2pq(Aa) + q2(aa)). See seadus leidis rakenduse 20-30ndatel aastatel, kui mitmete teadlaste (matemaatikute, geneetikute ja evolutsionistide) ühistööna arendati välja populatsioonigeneetika, populatsioonide geneetilise tasakaalu ja dünaamika seaduspärasused, mis võimaldasid hakata kvantitatiivselt hindama evolutsioonitegurite toimet populatsioonidele. Nende seaduspärasuste alusel sai ühendada mendelliku geneetika darvinliku evolutsiooniteeoriaga ja tekkis geneetiliselt mõtestatud evolutsiooniteooria -- sünteetiline evolutsiooniteeoria. Väga oluliste tulemustega oli populatsioonigeneetika seaduspärasuste ja meetodite rakendamine ka looma- ja taimearetusele. 66 Geenide ja genotüüpide sageduse arvutamine populatsioonides. PG opereerib mõlema mõistega ja seetõttu on neid vaja ka selgesti eristada
annaabi.ee 
