Paljasseemnetaimed on heterospoorsed taimed. Nagu sõnajalgtaimedel valitseb nende arenemistsüklis sporofüüdifaas. Gametofüüt kujutab endast lehtjat tallust või varre ja lehtedega võsu. Juuri ei ole, nende ülesannet täidavad risoidid. Sporogoon on gametofüüdiga tihedalt seotud, kuna saab temalt vett ja vajalikke toitaineid. Sammaltaimed on oma ehituse ja ökoloogia poolest lähedased vetikatele. Kõrgemad taimed kui monofüleetiline evolutsiooniharu. Gametofüüdi ja sporofüüdi erinev osatähtsus kõrgemate taimede hõimkondades, selle võimalikud evolutsioonilised põhjused. Sporofüüdid on mitmeaastased rohttaimed. Varrel ja juurel puudub kambium. Lehed on ilma keelekesteta. Eosed on ühesuurused. Gametofüüdid on ühekojalised, saavad täiskasvanuks 1-15 aasta jooksul. Eelleht areneb mulla sees koostöös seenega Gametofüüdid on väikesed, mõne millimeetri suurused, rohelised, ühe- või kahekojalised.Viljastamine toimub
lõualuufragmentide ja hammaste järgi Pakistani ja Põhja-India leiukohtadest vanusega vahemikus 15...10 mln. aastat. Nende hammaste ja rekonstrueeritud hammastesüsteemi ehitus ilmutasid tunnuseid, mis erinesid drüopiteekuste omast, kuid sarnanesid australopiteekustega ja hilisemate hominiididega. Ramapiteekused oletati australopiteekuste otsesteks eellasteks. Seda seisukohta jagas 70ndatel aastatel enamik paleoantropolooge. Lähtudes sellest, hinnati hominiidide evolutsiooniharu lahknemise ajaks pongiididest (drüopiteekustest) vahemikku 18...15 mln. aastat tagasi. Mõned teadlased, kes pooldasid hominiidide põlvnemise protohominoidset hüpoteesi, tuletasid ramapiteekused seni tundmatutest drüopiteekuse-eelsetest vormidest, mille divergeerumine pongiidide eellastest pidi toimuma 25...30 mln. aastat tagasi (Heberer, 1972). Nende seisukohtadega on teravas vastuolus hominiidide divergeerumisaegade
Vanaks saades hakkab ta valguse poole liikuma, et eosed saaksid tuulega levida. Plasmoodium on tavaliselt väga ere, paarikümne cm läbimõõduga. Eosed arenevad sporangiumites, kus on tugistruktuurid kapiliitsiumi niidid. Limaseen suudab minna läbi seina, auku jälgi jätmata. Hõimkond nuuterseened. Sarnanevad oma elutsüklilt limaseentega. Sinna kuuluvad kaks olulist taimeparasiiti: kapsanuuter, kartuli süvakärn. Riik Esiviburlased (stramenofiilid), ühtne evolutsiooniharu. Iseloomulik kaks viburit, teine vibur on n.-ö karvane. Karvane vibur on vajalik vees paremaks edasiliikumiseks. Nad on tavaliselt diploidsed. Seentest kuuluva stramenofiilide hulka munasseened. Munasseeni on umbes sama palju kui limaseeni (alla tuhande liigi). Munasseentele on iseloomulik hulktuumne seeneniit, diploidne. Sugutu paljunemisega, rakusisese tekkega zoospoorid (?), mis on kaheviburiline. Lülieoseid esineb harva, kui nad esinevad, siis on nad enamasti zoosporangumid (
Spoorid moodustuvad meioosi teel ja on seega alati haploidsed (n). Spoorist tekib gametofüüt (gametofaas) sugulise paljunemise elunditega, mis produtseerivad sugurakke gameete. Kõik gametofüüdi rakud, kaasa arvatud gameedid, on haploidsed. Gameetide liitumisel tekib sügoot (2n), sügoodist aga areneb uuesti sporofüüt (2n). See on universaalne tüüpskeem kõrgemate taimede puhul. (Botaanika lk 160) 5. KÕRGEMAD TAIMED KUI MONOFÜLEETILINE EVOLUTSIOONIHARU. GAMETOFÜÜDI JA SPOROFÜÜDI ERINEV OSATÄHTSUS KÕRGEMATE TAIMEDE HÕIMKONDADES, SELLE VÕIMALIKUD EVOLUTSIOONILISED PÕHJUSED. Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus. Valdav on gametofüüt, kõigil teistel kõrgematel taimedel domineerib aga sporofüüt. Paljasseemnetaimed on heterospoorsed taimed. Nagu sõnajalgtaimedel, valitseb nende arenemistsüklis sporofüüdifaas. 6. SAMBLAD
N: latimeeria, hõlmikpuu Suunav valik: tavalisest mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine. N: tumedate putukate levik tööstuspiirkonnas. Lõhestav valik: seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. (ühe liigi lahknemine kaheks) ELUSLOODUSE 6 RIIKI: Bakterid. Arhed. Eukarüoodid: protistid, seened, taimed, loomad. INIMESE EVOLUTSIOON. Inimese tekkeni viinud evolutsiooniharu lahknes umbes 7-5 miljonit aastat tagasi puieahvidest. Inimlaste esmaseks põhitunnuseks oli püstine liikumisviis. Selliste tunnustega vanimad leiud, lõunaahvide, on üle 4 miljoni aasta vanad. Australopiteekide siredast harust tekkis umbes 2,5 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas esimene inimliik osav inimene, kes suutis valmistada kivist riistu. Sellest arenes välja mitmeid inimliike. Umbes 1,9 miljonit aastat tagasi ilmus pikakasvuline ja märksa suurema
1) Põhimõtted – erinevad samblikuliigid on õhusaastatuse, metsade püsivuse jms tunnuse suhtes erineva tundlikkusega, seega on viimaste astet võimalik määrata samblike liigilise kooseisu abil. 2) Meetodid – nt. linna kaardi ruudustamine ning samblikuliikide kooseisu kandmine igale ruudule. 3) Indikaatorliigid – Usnea hirta, Pertusaria amara, Parmelia sulcata, Hypogümnia physodes jt. 49. Kõrgemad taimed. Soontaimed. Kõrgemad taimed kui monofüleetiline evolutsiooniharu. Enamikul kõrgematel taimedel on keha liigestunud elunditeks – juureks, varreks ja lehtedeks, mis koosnevad hästieristunud kudedest. Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) (sporofaas- viljastumisest meioosini-diploidsus) ja gametofüüdi (n) (meioosist viljastumiseni) vaheldus. Sugulise paljunemise elundid on hulgarakulised. Emaselund – arhegoon koosneb laienenud alaosast ehk
sõnajalgtaimed ja paljasseemnetaimed), õistaimede hulka aga ainult üks hõimkond katteseemnetaimed. Sügoodist areneb kõrgematel taimedel loode sporofüüdi alge. Arhegoniaatidel areneb ta gametofüüdi (n) arvel, õistaimedel aga sporofüüdi säilituskoe endospermi (3n) arvel. Soontaimed-jaotuvad omakorda sõnajalgtaimedeks, paljasseemnetaimedeks ja katteseemne taimedeks. Omavad juhtkimpe vee ja toitainete transpordiks. Kõrgemad taimed kui monofüleetiline evolutsiooniharu-1 ühine esivanem ja sellel pole ühtegi järeltulijat. 27. Gametofüüdi ja sporofüüdi võrdlus kõrgematel taimedel - Haploidsusest ja diploidsusest tulenevad põhimõttelised morfoloogilised erinevused. Gametofüüt elutsükli haploidses (raku kromosoomistiku poolkordsus) faasis olev taim. Moodustavad gameete. Sammaltaimedel on gametofüüt lehtedega ja võrreldes sporofüüdiga pikaealine. Katteseemnetaimedel aga vastupidi: gametofüüt on
sõnajalgtaimed ja paljasseemnetaimed), õistaimede hulka aga ainult üks hõimkond katteseemnetaimed. Sügoodist areneb kõrgematel taimedel loode sporofüüdi alge. Arhegoniaatidel areneb ta gametofüüdi (n) arvel, õistaimedel aga sporofüüdi säilituskoe endospermi (3n) arvel. Soontaimed-jaotuvad omakorda sõnajalgtaimedeks, paljasseemnetaimedeks ja katteseemne taimedeks. Omavad juhtkimpe vee ja toitainete transpordiks. Kõrgemad taimed kui monofüleetiline evolutsiooniharu-1 ühine esivanem ja sellel pole ühtegi järeltulijat. 27. Gametofüüdi ja sporofüüdi võrdlus kõrgematel taimedel - Haploidsusest ja diploidsusest tulenevad põhimõttelised morfoloogilised erinevused. Gametofüüt(eelleht) Sporofüüt(täiskasvanud sõnajalgtaim) Juhtkude nõrk Ksüleem ja floeem
annaabi.ee 
