Loogika vihik 2006 3.3. Otsustuse eitamine. Alustuseks mõned lähteteesid antud teema käsitlemiseks: a) mistahes lihtotsustust, millel on tõeväärtus, loogikas on kombeks tähistada väikese tähega "p"; b) mistahes otsustus saab olla vaid jaatav või eitav; c) igat tõeväärtust evivat otsustust saab eitada: 1) kui eitada jaatavat otsustust, on tulemuseks eitav otsustus, ja 2) kui eitada eitavat otsustust, on tulemuseks jaatav otsustus, kuna formaalses loogikas kahekordse eituse tulemuseks on jaatav otsustus. Viimasel aastakümnel ilmunud loogikaalases eestikeelses kirjanduses on kasutatud otsustuse tõeväärtuse hindamisel "tõene" ja "väär". Käesoleva teksti sissejuhatavas osas on need mõisted määratletud, kusjuures on näidatud, et
millele lisandus sümboleid) ja grammatika G1 = (,N lõige Ne,P1,S), kus P1 = {A | A on produktsioon ning kuulub (Ne U *)} Need produktsioonid, mille parema poole stringid on saadavad stardisümbolist produktsioonide teel. · Kasutades saavutamatute sübolite elimineerimise algoritmi, genereerime grammatikast G1 grammatika G' Grammatikat nimetatakse -vabaks, kui ta ei sisalda ühtegi paremas poolest evivat produktsiooni või on üks produktsioon S ja S ei sisaldu ühegi teise produktisiooni paremas pooles. Tühja parema poolega reeglite elimineerimine: IN: KV grammatika G = (,N,P,S) OUT: Ekvivalentne KV grammatika G', milles pole -reegleid METHOD: · Keele tühjuse algoritmiga koostame hulga Ne.= {A | A =>* e} · Konstrueerime hulga P: o kui A a0B1a1B2a3 .. Bkak on produktsioon (k>= 0), Bi kuulub
Lex superior derogat legi inferiori – õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt või –norm on ülimuslik madalama suhtes; Lex specialis derogat legi generali – erinorme eviv on ülimuslik üldnorme eviva suhtes; Lex posterior derogat legi priori – hilisem sama õigusjõuga õigusakt on ülimuslkum varasema suhtes; Lex posterior generalis non derogat legi priori speciali – hilisem sama õigusjõuga üldakt ei tühista, kui teisiti ei ole sätestatud, varasemat erinorme evivat üldakti. Tugevalt kohustavad õiguse allikad – seadused, maa tavad, järgneb sanktsioon, sunduslikud; Nõrgalt kohustavad õiguse allikad – ei järgne sanktsioone, kohtulahendid, seaduseandja mõte; Lubatud allikad – võrdlev õigus, õiguse üldpõhimõtted, väärtused ja hinnangud Abrogatio legis expressa – seaduse avalik tühistamine, riigikohtu poolt Abrogatio legis tacita – seaduse vaikimisi tühistamine, hilisema sama või kõrgema õigusjõuga õigustloova akti kehtestamisel
6) hoonestusõigus; 7) ostueesõigus; 1) pandiõigus. 77 Nõukogude õiguse süsteemis, mis mõjutas õiguse süsteemi Eesti ala ca poole sajandi vältel, loeti tööõigust iseseisvaks haruks. Enamuses Euroopa riikides loetakse teda aga üldiselt kas tsiviilõiguse haruks või võlaõiguse osaks või selle instituudiks. Samas käsitatakse tööõigust Soome õiguse süsteemis aga omaette haruna, kusjuures on märgitud, et ta evivat nii avalik- õiguse kui ka eraõiguse jooni (vt skeem nr 11 lk 66). Tööõigussuhte sisuks on tööleping (spetsiifiline võlasuhe): töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
annaabi.ee 
