Need küsimused on suunatud mõistmisele, milline üleüldse on Jumala silmis kõlbeline inimene. Piibis ei ole ühtset eetilist teksti.Usutakse et inimese eksisdents jätkub ka peale surma. Surmajärgne elu sõltub eelnevast elust inimese surma järgne saatus ei sõltu tema tegudest vaid jumala otsusest. Kardinaalvoorused on kõige tähtsamad ehk usk, lootus ja armastus Vooruste eetika teooria, mis keskendub eetilise käitumise jaoks vajalike moraaliomaduste evimisele (iseloomule) moraalse tegutseja poolt. Esmakordselt Aristotelese poolt esitatud teooria, mille kohaselt on eetilise hinnangu aluseks iseloom. Vooruste eetika rõhutab olemist - s.t teatud tüüpi isikuks olemist (kes muidugi väljendab seda olemist sobivate tegudega) (kr k aretc,, 'headus, suurepärasus, loomutäius').
võib tabada töölt vallandamine. Visioon mõiste, mida kasutatakse juhtimises ja strateegilises planeerimises, kirjeldamaks mingi organisatsiooni liikmete kollektiivset nägemust sellest, kuhu organisatsioon suundub ja millised peaksid olema selle eesmärgid. Voorus püsiv moraalse eeskujulikkuse seisund, mis on saavutatud kohaste suhtumiste ja kohase käitumise harjumuspärasel rakendamisel. Vooruse eetika teooria, mis keskendub eetilise käitumise jaoks vajalike moraaliomaduste evimisele (iseloomule) moraalse tegutseja poolt. Esmakordselt Aristotelese poolt esitatud teooria, mille kohaselt on eetilise hinnangu aluseks iseloom. Vooruste eetika rõhutab olemist - s.t teatud tüüpi isikuks olemist (kes muidugi väljendab seda olemist sobivate tegudega) (kr k aretc,, 'headus, suurepärasus, loomutäius'). Võõrandamatu õigus, mis on väidetavalt inimesele loomuomane ja seetõttu ei saa seda temalt ära võtta (kuigi seda võib teiste poolt piirata). Väärikus voorus,
Tähtis on omada õigeid tundeid, kalduvusi, emotsioone. Mitte ainult rääkida tõtt, pidada lubadusi jms vaid et ta ka naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. inimeste ja nende käitumise erinevus selle, et kõigi jaoks, kõikideks juhtudeks ja kõikideks aegadeks ei saa olla ühiseid reegleid. Aristoteles järgib Platoni mõtteid selles suhtes, et astub välja sofistide Teooria, mis keskendub eetilise käitumise jaoks vajalike moraaliomaduste evimisele (iseloomule) moraalse tegutseja poolt. Vooruseetika väidab, et kõik põhilised otsustused eetikas on otsused inimese vaadete vastu, kes pidasid moraalipõhimõtteid täiesti suhtelisteks. Nende järgi on eetiline hinnang suvaline ja ilma kindla aluseta. Aristoteles viitab eetikateostes küllalt sageli traditsioonilisele iseloomu kohta. Seega on vooruseetika keskmes inimene ja tema iseloom
Teo motiiv on tähtsam, kui tegu ise. Nt. Kui keegi tahab püüda last, aga kukutab ta ise, on tegu moraalne. 12. Tooge näide kohustuste konfliktist! Kui tekib hetk, kus kaks kohustust lähevad omavahel alati vastuollu. Mul on kohustus: mitte kunagi varastada, ja kaitsta oma peret, mida peab siis tegema? 13. Selgitage kuidas erineb voorus-eetika deontoloogilisest ja teleoloogilisest eetikast! Vooruse eetika keskendub eetilise käitumise jaoks vajalike moraaliomaduste evimisele (iseloomule) moraalse tegutseja poolt. Esmakordselt Aristotelese poolt esitatud teooria, mille kohaselt on eetilise hinnangu aluseks iseloom. Vooruste eetika rõhutab olemist - s.t teatud tüüpi isikuks olemist. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Teleoloogilise teooria kohaselt määrab teo moraalse õigsuse teo tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui suur on teost saadav kasu. 14
annaabi.ee 
