· Narmassamblikud (Bryoria) kasutatud toiduna indiaanlaste poolt · Islandi käokõrv (Cetraria islandica) Skandinaavias lisati leivajahule · Söödav kõrvsamblik (Umbilicaria esculenta) kasutatud delikatessina Jaapanis · Söödav mannasamblik (Aspicilia esculenta) võimalik "taevamanna", mida juudid sõid 40- aastase rännaku ajal Siinai kõrbes 4. Parfümeeriatööstuse tooraine nt Kollane lõhnasamblik (Evernia prunastri) 5. Värviallikad kasutatakse looduslike värvainetena loomse materjali (vill, siid) värvimisel 6. Lihhenomeetria kasutatakse substraadi vanuse määramisel; teades samblike talluse kasvukiirust ja mõõtes kindlate saamblikuliikide talluse läbimõõtu, on võimalik välja arvutada sambliku substraadi vähim vanus 7. Lihhenoindikatsioon samblike liigilise koosseisu ja ökoloogiliste näitajate alusel saadakse
· Karik porosamblik (Cladonia fimbriata) esitallus koosneb suhteliselt väikestest soomustest. Teistalluse moodustavad keskmise pikkusega (1-4 cm), äärmiselt korrapärase kujuga karikakesed, mille pind on üleni kaetud jahuja puruga. Viljakehad on tumepruunid, esinevad kohati, paiknevad tillukeste tumedate nööbikestena karikate servas. · Kollane lõhnasamblik (Evernia prunastri) talluse üla ja alapool on selgelt eri värvi (ülapool kollakas, alapool valge). Küllaltki pikad lapikud harud on nõrgalt lohkliku-kortsulise pinnaga ja servmiste ovaalsete soraalidega, mis võivad hiljem omavahel kokku sulada ja osaliselt katta kogu harude ülapoole. · Alpi põdrasamblik (Cladina stellaris) kergesti eristatav oma väliskuju järgi peenikestest, läbilõikes ümmargustest ja tipuosas tugevasti jagunevatest
märjaks, hõõruda natuke vastu soraali, suhu pista ning kibeda maitse korral ongi kindel, et olete kibeda lumisambliku leidnud. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 142) Runnel, V. (s.a.). Kibe lumisamblik. Külastatud 8. jaanuar 2014. aadressil http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php? lang=est&id=167051&rank=70&id_puu=167051&rank_puu=70 14 Kollane lõhnasamblik Evernia prunastri Kirjeldus Tallus alguses lehtjas, hiljem põõsasjas, 3-10 cm pikk, ülapool kollane või rohekas, allpool valge, lapikud harud. Vegetatiivse paljunemise vahendid on ovaalsed soraalid, paiknevad esijalgu harude servades, hiljem võivad katta harud ülalpool. Kollase lõhnasambliku lamedate harudega põõsjas tallus meenutab veidi harilikku rihmsamblikku, kuid erinev selgelt värvi poolest, üla- ja alapool on eri värvi. Pikad lapikud
KIRISAMBLIK Tähtsus - ravimid, loomasööt, parfümeeriatööstus, värvaine allikas. RAVIMID – sisaldavad antibiootilisi aineid -islandi käokõrv (Cetraria islandica) –> ravitee, preparaadid “Islamint”, “Islamoos” -usniinhape ja selle preparaadid LOOMASÖÖT – sisaldavad samblikutärklist e. lihheniini -põdrasamblikud (Cladina stellaris) tundras Samblikud moodustad 90% põhjapõtrade ja karibude talvisest söögist PARFÜMEERIATÖÖSTUSE TOORAINE Kollane lõhnasamblik (Evernia prunastri) SAMBLIKE TÄHTSUS LOODUSES Fotosünteesivad – suurendavad biomassi ja hapniku hulka Suurendavad bioloogilist mitmekesisust (eriti oluline ekstreemsetes tingimustes) Valmistavad keskkonda ette teistele, nõudlikemale organismidele Pakuvad elupaika selgrootutele loomadele ja teistele seentele; toiduks ja pesamaterjaliks mõnedele loomadele Samblikud kui ekstreemsete kasvukohtade esmaasustajad. Jäävad ellu kuivuses ja/või madalates temperatuurides.
annaabi.ee 
