Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. 4 Kurg, Ingmar. Oikumeenilise evangelisatsiooni perspektiiv Euroopa kontekstis: missioloogiline ja religioonisotsioloogiline uurimus. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010. 5 Sazko, Ave. EELK sõpruskogudused: sõprussuhete tekkimine ja kujunemine 20. sajandil. - Mitut usku Eesti. II: valik usundiloolisi uurimusi: kristluse eri. Tartu, 2007, lk 47-86. 6 Soom, Kaido. Täiskasvanute leeritöö Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus ja selle arengustrateegia koostamine. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. 7 Eesti Oikumeenia lugu. Koostaja Riho Altnurme. Tartu-Tallinn, Tartu Ülikool/Eesti Kirikute Nõukogu, 2009. 8 Astu alla rahva hulka. Artikleid ja arutlusi Eesti elanikkonna vaimulaadist. Toimetaja Eerik Jõks. Tallinn, Eesti Kirikute Nõukogu, 2012. 9 Kuhu lähed, Maarjamaa? Quo vadis, Terra Mariana? Koostanud Eerik Jõks. Tallinn, Eesti Kirikute Nõukogu, 2016.
ma tõstan oma hääle, mind päästa patu häda seest ja halasta mu peale..." (Martin Lutheri sõnad), kui ta pöördus tagasi kodukirikusse, Tallinna Kaarlisse, kus ta aastaid ka orelikunstnikuna ja oreliõpetajana töötas. Harri Kõrvitsa ärasaatmine toimus 12. aprillil 2003. aastal Tallinna Kaarli kirikust Metsakalmistule. 4 HARIDUS Orelimängu õppimist alustas Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus (EELK) Türi koguduse orelimängija Juho Varandi juures. Tänu kellele läks edasi õppima Tallinna Konservatooriumi kirikumuusika osakonda. Tallinna Konservatooriumi kirikumuusika osakonna lõpetas 1939. aastal. Oreli mängimist õppis Harri Kõrvits Hugo Lepnurme juures. Tuudur Vettiku ja Otto Rootsi juures õppis koori- ja orkestrijuhtimist. 1935. aastal sooritas ta konsistooriumi juures köster-orelikunstniku eksami ja töötas
See öö valiti Lutheri sünnipäeva aastapäeva auks. Hitler väitis, kirjutades oma natsipoliitika kroonikasse kuutteist sammu: "Ma teen üksnes katoliku kiriku tööd." Kogudustes tekkis piinlik olukord, kui ristitud juudid tulid teenistusele täht rinnas. Seitsme provintsi evangeelse luterliku kiriku esindajad võtsid abiks Martin Lutheri õpetuse ja kuulutasid, et rassilise kuuluvuse tõttu ei ole juutidest kristlastel saksa evangeelses kirikus enam kohta ega õigusi. Kuigi üksikud kristlased aitasid juute, ei aidanud kirik neid ametlikult. II maailmasõda Inimesed trotsisid küll natsiliikumise õitseaja õudusi, kuid paljud hülgasid nad, kui neil kõige enam abi vaja oli. Sajanditepikkune antisemitism nõudis oma osa eri maades. Sõjakuritegude protsessi ajal 1958. aastal küsiti endise Leedu ministri käest, miks ta vaikis hoolimata kohutavatest mahalaskmistest, mille pealtnägijaks ta oli. Ta vastas,
Soodsa meeleolu loomine massipsühholoogia võtetega. Vapustavad hiigelspektaaklid: Igaaastased Nürnbergi parteipäevad (nt 1936a saabus pool miljonit vaatajat ja pool miljonit osalejat). Berliini olümpiamängud 1936. Natside massiorganisatsioonide (nt Hitler-Jugend, Töörinne, Vabaajaorganisatsioon) unifitseeriv ajuloputus. Natsiideoloogia vaimsed vastased, Weimari Vabariigi juhtivad kultuuritegelased lahkusid Saksamaalt (Mann, Brecht jne). Probleem: Roomakatolikus ja evangeelses kirikus on tegelasi, kes ei aktsepteeri uuspaganlikku, juudivastast natsireziimi. Tulemus 1933-39: Vaimne tasalülitamine õnnestus. Sakslaste enamus pooldas natse ja oli rahul oma eluga (töötus likvideeriti ja elu-olu muutus stabiilsemaks). Opositsioon oli väike ja killustunud: ei ohustanud natside võimu (nt vasakparteide endised juhid olid kas koonduslaagris või eksiilis). Natside riigihaldus Juhtuvatele kohtadele pääsesid vaid partei liikmed. Reziim ei funktsioneerinud nii
annaabi.ee 
