Õhudessandid Rotterdamile, hävitati sillad, hävitati õhuväed Madalmaad pidasid vastu 4-5 päeva Rommeli ja Guderiani tankidiviisid tungisid läbi Ardennide mäestiku Prantsusmaale, piirasid sisse Belgiale appi tulnud Briti ja Prantsuse väed Prantsusmaa langemine 1940, juuni Mai keskpaigas toimusid lahingud Prantsusmaal Saksamaa vallutas kõik rannikulinnad ja suundus pealinna(Pariisi) peale Prantsuse valitsus evakueeris Pariisi 14.juunil sõitsid Saksa väed Pariisi 22.juunil 1940 kirjutas Prantsusmaa alla vaherahule Saksamaaga Lahing Britannia pärast, 1940 Hitleri eesmärk- murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi" Mereblokaad. lahingu- ja kaubalaevade ründamine Saksa lennuvägi ründas Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele
ning vene laenudest kubisev karjala kirjakeel. See uus kirjakeel võeti kasutusele ka Tveri Karjalas, senine tverikarjala kirjakeel ning selles välja antud kirjasõna kadusid. Veebruaris 1939 tverikarjala rahvusringkond likvideeriti. Tverikarjalased kaotasid senised rahvuskultuurilised õigused ning kogu sealne ühiskondlik elu (sh haridus) muudeti venekeelseks. Talvesõja tulemusena sai NSVL Soomelt Karjala kannase ja Laadoga põhjaranniku alad. Enne maade üleandmist evakueeris Soome oma kodanikud. Nad asutati ümber riigi teistesse piirkondadesse ning on osalt oma identiteedi säilitanud tänini. Karjala ANSV muudeti 1940. aastal Karjala-Soome NSV-ks (väljapool Vene NFSV-d), ent selle koosseisu arvati vaid Laadoga põhjaranniku alad. Kannas (sh Viiburi) liideti Leningradi oblastiga. Soomelt saadud territooriumid asustati venekeelse elanikkonnaga. Soome keelt tunnustati Karjalas vene keele kõrval taas ametliku keelena
See uus kirjakeel võeti kasutusele ka Tveri Karjalas, senine tverikarjala kirjakeel ning selles välja antud kirjasõna kadusid. Veebruaris 1939 tverikarjala rahvusringkond likvideeriti. Tverikarjalased kaotasid senised rahvuskultuurilised õigused ning kogu sealne ühiskondlik elu (sh haridus) muudeti venekeelseks. Talvesõja tulemusena sai NSVL Soomelt Karjala kannase ja Laadoga põhjaranniku alad. Enne maade üleandmist evakueeris Soome oma kodanikud. Nad asutati ümber riigi teistesse piirkondadesse ning on osalt oma identiteedi säilitanud tänini. Karjala ANSV muudeti 1940. aastal Karjala-Soome NSV-ks (väljapool Vene NFSV-d), ent selle koosseisu arvati vaid Laadoga põhjaranniku alad. Kannas (sh Viiburi) liideti Leningradi oblastiga. Soomelt saadud territooriumid asustati venekeelse elanikkonnaga. Soome keelt tunnustati Karjalas vene keele kõrval taas ametliku keelena. Karjala kirjakeel ja
ning vene laenudest kubisev karjala kirjakeel. See uus kirjakeel võeti kasutusele ka Tveri Karjalas, senine tverikarjala kirjakeel ning selles välja antud kirjasõna kadusid. Veebruaris 1939 Tveri-Karjala rahvusringkond likvideeriti. Tveri karjalased kaotasid senised rahvuskultuurilised õigused ning kogu sealne ühiskondlik elu muudeti venekeelseks. (Uibopuu, 1984) Talvesõja tulemusena sai NSVL Soomelt Karjala kannase ja Laadoga põhjaranniku alad. Enne maade üleandmist evakueeris Soome oma kodanikud. Karjala ANSV muudeti 1940. aastal Karjala-Soome NSV-ks, ent selle koosseisu arvati vaid Laadoga põhjaranniku alad. Soome keelt tunnustati Karjalas vene keele kõrval taas ametliku keelena. Karjala kirjakeel ja selles välja antud kirjasõna kadusid käibelt. 1956 muudeti Karjala-Soome NSV taas Karjala ANSV- ks. (Uibopuu, 1984) Seoses NSVL lagunemisega leidis teatav rahvuslik taassünd aset ka Karjalas. Selle kandjaiks
Rumeeniast Bessaraabia (Moldova) Kummaline sõda 1939–1940 ja Välksõda 1940 ❧ Kummaline sõda: väed seisid Maginot’ ja Siegfriedi kaitseliinidel Prantsuse-Saksa piiril ja sõjategevust ei toimunud ❧ 9. aprill 1940 hõivas Saksamaa Taani ja ründas Norrat (alistati suvel) ❧ Algasid ettevalmistused välksõjaks (Blitzkrieg): ❧ Mais 1940 ründas Saksamaa Belgiat ja Hollandit ning läbi nende Prantsusmaad ❧ Suurbritannia evakueeris väed ja Prantsusmaa kaitse murti läbi ❧ 22. juuni 1940 sõlmiti Compiegne’i vaherahu: Prantsumaa alistus ja 2/3 maast okupeeriti Saksamaa poolt. Lõunaosas moodustati nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga ❧ Samal ajal okupeeris NSV Liit Eesti, Läti ja Leedu Lahing Inglismaa pärast ❧ 16. juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda ❧ Septembris
Moodustati SARK, mille eesmärk oli võidelda partisanide vastu - Suurimad salgad purustati. Mihhail Suslov palus L. Berialt, et saadetakse täiendavad SARK jõud (9 polku). 1945. aastal mõisteti sõjatribunali alusel süüdi 8500 inimest, kellest 500 maha lasti. Leedu inimkaotused- Enne II MS Leedus elas 2 900 000 inimest, 1945. aastaks Leedus elas 2 400 000 inimest. Nõukogude Liit küüditas: 85 000 inimest, mobiliseeris: 60 000, evakueeris: 20 000. Sakslased küüditasid/hukkasid: 250 000 inimest, tööteenistus: 75 000 inimest. 8. Leedu NSV: Metsavendlus- Metsasõdu toimus 1944-1953 aastatel, milles hukkus 50 000 inimest. Esimesed partisanisalgad loodi Leedus juba Saksa okupatsiooni ajal (1943): 1) I etapp - 1944-1946: Suur ulatus ja aktiivse võitluse taktika. Kõige traagilisem võitlusperiood, sest hukkus 10 000 leedulast. 2) II etapp - 1946-1948: Massiline partisanivõitlus, milles osales 20 000 partisani.
tajutud Soome piiriga külgnevad alad puhastati etniliselt ebausaldusväärsest rahvastikust. Küüditatud saadeti Siberisse ja Kaug-Põhja. 1937 lõpetati soomekeelne kultuuri- ja seltsielu, 1939 likvideeriti Toksovo rahvusrajoon. Selleks ajaks oli tapetud, vangistatud ja küüditatud u 50 000 ingerisoomlast. Autonoomial oli lõpp. II maailmasõja ajal oli Ingerimaa idaosa aastaid sõjatandriks (Leningradi blokaad) ning ülejäänu rinde tagalaks. Nõukogude pool evakueeris üle 20 000 blokaadirõngasse jäänud ingerisoomlase Siberisse. Sõja lõppfaasis evakueeriti Ingerimaalt Paldiski kaudu Soome umbes 63 000 inimest, valdavalt ingerisoomlased. Ent vastavalt rahulepingule oli Soome sunnitud ingerisoomlased kui NSV Liidu kodanikud Moskvale välja andma. Osa ingerisoomlasi suutis põgeneda Rootsi, ent umbes 56 000 saadeti tagasi NSV Liitu. Naasjatel ei lubatud asuda oma kodukohta, vaid asustati laiali Sise-Venemaale
annaabi.ee 
