Theodor Paul von der Osten-Sacken (idee koondada ka teiste seisuste ja institutsioonide, s.h kirikute arhivaalid). Katse kirikuraamatud rüütelkondade arhiivi koondada õnnestus vaid osaliselt. Peamiseks ohuks dokumentidele järgnevatel aastatel olid sellised sündmused nagu 1905. a revolutsioon (arhiiv põles ära koos mõisaga); I maailmasõja (asutuste evakueerimine Venemaale, rida kultuuriväärtusi rändas sise-Venemaale, neist tuntum TÜ kogude evakueeri- mine Voronezi, 1915); 1917. a sündmused (Tallinnas põletati koos kubermanguvanglaga maha mõnede kubermanguvalitsuse allasutuste arhiivid) jm. Eesti Riigi Keskarhiivi ja Riigiarhiivi teke ning areng kuni 1940. aastani. Venemaaga sõlmitud Tartu rahuleping nägi ette ka evakueeritud arhiivide tagastamise. Vajaduse arhiivi järele tingis igapäevane praktiline elu, üle tuli vaadata senised kehtivad lepingud. Arhiivi praktiline loomine toimus Tartu Ülikooli juures
Üldhäire: 7 lühikest ja 1 pikk helisignaal ( ) CO2 signaal: ( ) – viivitamatult ruumist lahkuda Häireid on võimalik anda käsitsi tulekahjuhäire seadeldiste kaudu, näit. üldhäire (eraldi, meeskonnale ja üle laeva). Tegevus tulekahju avastamise korral 71 1) Anna häire- teavita silda 2) Evakueeri inimesed 3) Kustuta kui võimalik 4) Piira õhu juurdepääs 5) Informeeri saabuvat tulerühma olukorrast Üldised juhised JAHUTAMINE – Eemalda kuumus suure hulga veega. Vee auruks muutmine nõuab tohutul hulgal kuumust. KUSTUTAMINE – Takista õhu juurdepääs kattes põlev materjal keskkonnaga, mis on erikaalult raskem kui õhk. Kasutada saab vahukihti. Tervet sektsiooni saab täita CO2 - ga. EEMALDAMINE – Kõrvalda põlev materjal.
sega, peab kõigepealt tagama patrulli ohutuse ning evakueerima see järel kannatanu ohutusse kohta ja andma talle esmaabi. Kui sõdur saab haavata liikumisel sihtmärgile, siis tuleb ta maha jätta kind- laks määratud punkti (näiteks KP-sse) ning temaga koos jätta sinna ka jul- gestus. Haavatu tuleb kaasa võtta tagasiteel või toetuspatrulli olemasolu korral lasta sellel haavatu evakueerida. Kui sõdur saab haavata tagasi liikumisel, siis tuleb haavatu ise evakueeri- da, kasutades selleks käepäraseid vahendeid. Kui haavatuid tekib sellisel hulgal, et ülesande sooritamine muutub või- matuks, siis tuleb patrull katkestada. Selleks peavad olema patrulli ülemal täpsed juhised. Tegevus eraldumise või eksimise korral Kogunemispunkti kohta tuleb anda selged käsud juhuks, kui üks mees või osa patrullist ülejäänutest lahutatakse. Kontakti tulemusena võivad mehed täielikult segadusse sattuda ja päriselt ära kaduda. Kui nad piiramatult ringi
mõrvati, Kaitseliidult võeti relvad. Endise Eesti armee riismetest moo- dustatud Punaarmee 22. territo- riaalkorpus võttis 1941. aastal osa lahingutest Porhovi Staraja Russa piirkonnas. Enamik korpuse ridades- se jäänud eestlasi (umbes 4500 meest) tuli sakslaste poolele üle ja pääses ko- dumaale. Punaste mobiliseeritud mehed saade- ti metsatöödele, kus umbes 8000 neist Lembit Pärn (19031973), Nõukogude hukkus. Järelejäänutest, evakueeri- armee kindralleitnant; Punaarmee tutest ja Venemaa eestlastest haka- 8. Eesti laskurkorpuse komandör, hiljem Eesti NSV kaitseminister; võt- ti moodustama uut rahvusväeosa tis aktiivselt osa Eesti okupeerimisest 8. Eesti laskurkorpust, kuhu koondus 1940. ja 1944. aastal 18 EESTI SÕJAAJALUGU
annaabi.ee 
