· Kinnisvaraturg · Maksud · Finantseerimisvõimalused · Sotsiaalrajatiste olemasolu (kultuuri-, spordi-, haridusasutused, medasutused, teenindusfirmad, jaemüüjad, ühistransport jne) · Firma varustamis- ja müügivõimalused · Vahemaad, transpordikulud, konkurents · Ehitusmaa (suurus ja kuju, looduslikud iseloomustajad, olemasolevad ehitised ja rajatised) · Keskkond · Tule- ja evakuatsiooniplaanid jms 8.Milline on varude hooajaline aspekt, tooge näide? · Hooaeg mingi kindel ajaperiood · Hooajaline tarbimine näiteks: karastusjookide ja jäätise tarbimine on suviti suurem kui teistel aastaaegadel talveriideid kasutatakse ainult külmadel kuudel · Hooajaline tootmine näiteks: Kuigi põllumajandustooteid tarbitakse kogu aasta vältel, saadakse saaki aga mingi lühikese aja jooksul
organisatsioon, millal tehtud, millal kontrollitud · Esmased tegevusjuhendid (teadustamine, töötajate teavitamine, lugejate evakuatsioon) · Tegevusjuhendid vastavalt õnnetuse liigile (kogude jm varade päästmine) · Taastamistööde kavad kokkuvõtlikult sammud mida võetakse ette kahjustuste likvideerimiseks · Kindlustusteave eeskirjad, reeglid kahjustuste fikseerimiseks jne. · Eeskirjad ja reeglid kahjustuste fikseerimiseks Lisad: · Isikute vastutusalad ja telefonid · Evakuatsiooniplaanid · Abivahendite hankimise nimekiri · Korruste plaanid koos kogude ja nende prioriteetsusega · Võtmete asukohad · Kogude ümberpaigutamise juhendid · Dokumendid, mida vajatakse kahjustuste käigus · Teavitatavad organisatsioonid ja ametid Ohuplaneering · Ohuplaneering on pidev protsess. Kuna olukord muutub pidevalt (muutuvad telefoninumbrid, lisatakse uusi säilikuid, hoone ümberehitamine jne) tuleb ohuplaan koos personaliga üle vaadata vähemalt kord aastas
7.1. Enne tulekahju 1. Paigalda tubadesse suitsuandurid. Kontrollida nende töökorras olekut iga kuu ja vaheta patareid kord aastas (patareide tühjenemisest annab märku ebatavaline heli). 2. Õpida ise ja juhendada oma pereliikmeid, kuidas käituda tulekahju tekkimisel ja evakueerumisel hoonest. Ametiasutustes, teenindusettevõtetes, kaubamajades jt avalikes kohtades (hoonetes) peavad olema seintele paigaldatud evakuatsiooniplaanid (igal korrusel) ning evakuatsiooniteed märgistatud turvavalgustustitega. 3. Harjutada oma pereliikmetega evakueerumist. Proovida seda teha suletud silmadega, kuna tulekahju ajal tekkib väga palju suitsu, mille tõttu ei ole võimalik midagi näha. Liikumise ajal pidada meeles, et lae all on alati rohkem suitsu ja kuumust kui põranda lähedal. Hoida ennast kummargil või käpakil. Käsikaudu liikumisel ei avata alati kõiki uksi, vaid
asjatult otsima. Informatsioon õnnetuse tekkimisest peab jõudma kõigi hoones viibivate inimesteni. Hoones tekkinud tulekahju korral tuleb sellest evakueerida kõik inimesed, kes hoones asuvad. Õnnetuse korral tuleb hoonest väljumiseks alati kasutada märgistatud evakuatsiooniteid. Hoonetes, kus on suurel arvul inimesi, peavad olema üles pandud evakuatsiooniplaanid. Nendel on kujutatud korruse põhiplaan, millele on märgitud sinu asukoht plaani lugemise hetkel, väljapääsud ning tulekustutus- ja häireandmisvahendite asukohad. Kui peale evakuatsiooni selgub, et mõni inimene on jäänud ohutsooni, siis tuleb koheselt anda sellest teada päästekomando juhile. Teatada tuleb inimeste arv ning arvatav asukoht. See kergendab oluliselt päästekomando tööd ning inimeste
täita hädaolukorras ilmnenud vajadusi. Samuti tuleb tähele pöörata sellele, kuidas aktiveeritakse ressursijuhtimise organisatsioon ja kuidas toimub varustamise koordineerimine ning kas hädaolukord tingib vajaduse toimetada inimesed ja/või varad ohustatud alalt ohutule alale. Juhul kui on olemas vajadus võimaliku evakuatsiooni järele, siis peaks ka kriisireguleerimisplaanides koostatud olema spetsiifilised evakuatsiooniplaanid jm skeemid, mille koostamisel tuleb arvestada võimaliku hädaolukorra ulatust, intensiivsust, kestust ja mõju kohalikule kogukonnale. Detailselt tuleb kirjeldada inimeste vastutust evakueerimisel - kes juhib, kes koordineerib jne, - millised on erinevate astutuste ülesanded, millised on ressursivajadused evakueerimiseks (transport, toit, vesi, meditsiinivahendid, sanitaarvahendid, generaatorid jne) ning kuidas toimub evakuatsioonisündmuste