kala jt. Prantsusmaal on mitmeid tuumaelektrijaamu, kuid hüdroelektsijaamu on suhteliselt vähe ning need asuvad lõunas ja kagus, kus on rohkem veerikkaid jõgesid, näiteks Rhône. Rahvaarv on 57,3 miljonit ning rahvastikutihedus 106 inimest ruutkilomeetri kohta. Prantsusmaal nagu ka paljudes teistes Euroopa riikides on madal rahvastiku juurdekasv, mis omakorda tingib rahvastiku kiire vananemise ja immigrantide sisserände. Samas on Põhja- Prantsusmaa Euuroopa Liidu liikmesriikide hulgast üks suurima ravhastiku loomuliku juurdekasvuga piirkond. Prantsusmaal on ülekaalus migratsioon põhjast lõunasse. Väljavool toimub ka Pariisi piirkonnast, eriti Vahemere piirkonda. Prantsusmaal on palju immigrante, kuid siiski valdava osa moodustab Prantsusmaa elanikkonnast on prantslased. Veel elab seal araablasi ja austerlasi. Prantsusmaal levib roomakatoliku usk, aga on ka natukene protestantlust ja islamit.
Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4-5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes -5°C kuni +2°C). Mere kohalt tulnud niiskis sajab alla mägedest lääne pool. Nonda on Bergeni linn üks Euuroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. Läänerannikul on aasta keskmine temperatuur 7°C, mis on 30°C võrra laiuskraadi keskmisest kõrgem. Põhjapolaarjoonest põhja pool paiknevatel Lofootidel on jaanuari keskmine temperatuur 24°C maailma keskmisest kõrgem. See on üks maailma suuremaid temperatuurianomaaliaid. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi.
Seda preemiat ihkavad saada kõik tedlased, kirjanikud jms. üle maailma. Preemia sai alguse sellest ,kui leidur ja suurtööstur Alfred Nobel jättis endast maha omanimelise auhinna, kinkides oma päranduse intressid preemiateks, mida kasutatakse veel tänapäevani. Enamik rahvast ehk siis 94% on luteri usku, 2%on katoliiklasi, 1% on nelipühalisi ja 3% on muud usku. MERESÕDALASED : Aastail 8001050 võimutsesid Euuroopa meredel Skandinaavia meresõitjad viikingid . Mereteed olid selle sõdalasrahva kontrolli all . Oma suurte puitlaevadega ( drakkar'itega ), jõudsid nad Vahemerele , araabia maadesse ja isegi tänapäeva Kanada rannikule . Viikingid asutasid Islandi ja Gröönimaa ning rajasid oma võimsad riigid Venemaal , Normandias , ( Põhja Prantsusmaal ) , Sitsiilias ja kaugemateski paikades . Metsikute
Reiniäärsete linnade tekkimise ja arengu. Piirkondlikud erinevused kaubanduse arengus Läänemere kaubanduses massikaup vili, sool; Vahemere kaubandus rohkem luksuskaup kallid kangad, vürtsid ning liikus seetõttu suuremad rahad. Põhja-Euroopa kaubanduskeskused Viikingte ajal olid Põhja-Euroopas olulised kaubanduslikud keskused Sigtuna, Stockholm ja Vispy Ojamaal (viimane oli kindlasti oluline ka Hansa kaupmeestele) Oluliseks kokkupuutpunktiks Põhja ja Lõuna-Euuroopa olid ka regulaarsed laadad Champania maakonnas - Champagne laadad (vt pikemalt alt) Panganduse teke Pangandus arenes välja rahavahetamisest ja liigkasuvõtmisest. Raha laenamisega ja kasuvõtmisega tegelesid eelkõige juudid. Reeglina kehtis kord, et kohapealt tohtis kasutada vaid kohalikku raha. Võõrsilt toodud raha tuli ümber vahetada. Kuna igas piirkonnas olid omad veeringud (raha), olid rahavahetajatel käed-jalad tööd täis.
annaabi.ee 
