põhjavette, ookeanisse jt). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofikatsioonini. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega. Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt jõudmine veekokku.
veekogusse (järve, jõkke, põhjavette, ookeanisse jt). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofikatsioonini. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega. Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskmetalle,
/3/ 5 Mis on vee reostumine? Vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, põhjavette, ookeanisse jt)./1/ Looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis./1/ Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofikatsioonini. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisahapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see võib omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega./1/ Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt jõudmine
jõkke, põhjavette, ookeanisse jt). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofikatsioonini. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega. Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskemetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt jõudmine veekokku.