17. Milliseid veetaimede ökoloogilisi rühmi või eluvorme kahjustab eutrofeerumine kõige enam? Kuidas see avaldub? 18. Millistes järvedes kasvavad kõige haruldasemad taimed ja millised need on? Puhtaveelistes ja läbipaistvates vetes. 19. Miks on taimede kasv ja suguline paljunemine jõgedes või nende teatud lõikudel raskendatud? Sest vesi liigub ja kisub taimi. Vooluvesi viib seemned minema. 20. Millised muutused on ilmnenud Läänemere taimestikus eutrofeerumisel ja toksiliste ainetega reostumisel? On hakanud reostuse tõttu levima vetikad. Pruunvetikatest põisadru, Sphacelaria arctica ning niitja tallusega eutrofeerunud keskkonda eelistavad Pilayella ja Ectocarpus, punavetikatest Furcellaria lumbricalis ning Polysiphonia ja Ceramium’i liigid, rohevetikatest Cladophora ja Enteromorpha liigid.
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES: VEEKOGUDE ELUSTIK Loomad 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid. 2. Loomade kudede neli põhitüüpi: ehitus, ülesanded, näited. 3. Loomorganismi neli põhitalitlust (põhifunktsiooni): näiteid mitmesugustelt loomadelt. 4. Loomariigi süsteemi ühikud (taksonid), nende hierarhia (alluvus üksteisele), näiteid mitmelt tasemelt. 5. Loomade teaduslike (mitte eestikeelsete!) nimede moodustamise reeglid liigi, perekonna, sugukonna ja kõrgemate rühmade tasemel. 6. Monofüleetilised, polüfüleetilised ja parafüleetilised taksonid: mõisted, näiteid loomariigist. 7. Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud enamus hõimkondi, maismaaloomad, imetajad. 8. Loomade moone (metamorfoos): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid mere- ja maismaaloomadel. Täis- ja vaegmoone putukatel. 9. Sümbioosi vormid: parasitism, kooselu (kommensalism) ja vastastikku kasulik kooselu (mutualism): näitei...
Sellise vee pH on 7, see tähendab, et vee happe- ja alusesisaldus tasakaalustavad teineteist ning on võrdsed. Kui pH on väiksem kui 7, siis vesi on natuke happeline. Kuid kui pH on suurem kui 7, siis on vesi aluseline. Vooluveekogude ja järvede pH on vahemikus 6,5-8,5. Järvevee pH määrab suuresti, millised taimed ja loomad seal kasvada ning elada saavad (http://www.envir.ee/parnumaa/valdkonnad/vesi). I. Oti esitluse andmetel järve eutrofeerumisel vee pH tõuseb(http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=204573/interott.pdf). 4.4. Lahustunud hapnik Lahustunud hapniku kontsentratsioon näitab, kui palju gaasilist hapnikku (O2) on vees lahustunud. Vees lahustunud hapnik on eelkõige pärit õhust, kokkupuutel veega õhuhapnik vähesel määral lahustub vees. Osa lahustunud hapnikust moodustab fotosünteesil tekkinud hapnik (http://www.fk.ut
50)- mürkaine sisaldus keskkonnas kus 50% katseloomadest sureb. Ökotoksiloogia, Toiduainete on määrtud suurim lubatud päevaneannus ADI Mõnede kemikaalide LC50: etanool 10g/kg; keedusool 4 g/kg morfiin 0,9g/kg jne. Hajureostuse vähendamiseks on mitmed insener-ökoloogilised veekaitse meetmed veekaitseribad, kraavilodud, haudmikud, kus vesi püsiks kauem ja toimuks looduslik puhastus. VEEKOGUDE SEISUNDI PARANDAMINE Veekogude eutrofeerumisel koguneb põhjamuda, veekogude kinnikasvamine, hapniku defitsiit, veekogude madaldumine, lõpuks veekogude soostumine ja kinnikasvamine esmalt selgitada põhjused. Eutrofeerunud veekogu Päästmiseks: Vee keemiline töötlemine, Veekogu aereerimine(Õhk pumbatakse surve all veekogu põhja Õhk juhitakse veekogu põhja pumbatavasse vette Hapnikurikast ülakihi vett pumbatakse põhjakihti, säilitades veekogu termilist kihistamist.), Veekogu sisse- ja väljavoolu
Suured naftalekked hävitavad tundlikke taimekooslusi ja elupaiku. · Transpordisektoris tekib palju ohtlikke jäätmeid (akud, konditsioneerid, õli- ja lahustitejäätmed), mis kahjutuks tegemata jätmise korral reostavad pinnast ja põhjavett 12.2.2. Regionaalne keemiline mõju · Transpordist pärit väävel- ja lämmastikoksiididel on oma osa happevihmade tekkimisel · Lämmastikoksiididel on oluline osa Läänemere ja siseveekogude eutrofeerumisel · Lämmastikoksiidid, vingugaas ja lenduvad orgaanilised ühendid põhjustavad päikesevalguse toimel väga reaktiivsete fotokeemiliste ühendite moodustumist, mis põhjustab ulatuslikke taimestiku ja tervisekahjustusi. 12.3. Bioloogiline mõju · Transpordivahendite abil kanduvad uutele aladele paljud võõrliigid · Kontinentide vaheline ning saarte ja mandrite vaheline meretransport on oluliselt vähendanud erinevate kontinentide ja saarte isoleeritust
Vetikate arenguks vähem soodsate tingimustega nn makrofüütsetes järvedes suureneb orgaanilise aine produktsioon toitainete juurdevoolu puhul hoopiski suurtaimede arvel. Nii settiv vetikamass kui ka suurtaimede jäänused on peamine järvede mudastumise põhjus. Orgaanilise aine poolest rikas mudasete mõjustab omakorda järve oluliselt, kahandades vee hapnikusisaldust ning rikastades vett biogeensete ainetega (viimased lahustuvad mudast vette tagasi). Veekogude eutrofeerumisel muutub nii vetikate kui suurtaimede liigiline koosseis, liigirikkus, dominandid. Hüportroofsetes ehk liigtoitelistes järvedes vohavad sageli sinivetikad, mille ainevahetuse ja laguproduktid on toksilised. Kiiresti reageerivad vesikeskkonna muutustele ka bakterid. Koos veekogu toitelisuse suurenemisega kasvab nende arvukus, kuid väheneb nende orgaanilist ainet lagundav aktiivsus. Olulisi muutusi täheldatakse kogu elustikus: ka zooplanktonis, zoobentoses ning kalastikus
tõrjeks pestitsiidid · Veeorganismidele kõige ohtlikumad keemiliselt väga püsivad kloreeritud süsivesinikud DDT, lindaan, aldriin jne. Lagunevad väga aeglaselt ja kuhjuvad toiduahelas lõpplülide organismide rasvkoes hülged, kotkad. · Mürkide rkide mõju hindamiseks kasutatakse mõistet letaalne kontsentratsioon LC50 mürkaine sisaldus keskkonnas, kus 50% katseloomadest sureb. · ökotoksikoloogia VEEKOGUDE SEISUNDIPARANDAMINE · Veekogude eutrofeerumisel koguneb põhjamuda, veekogude kinnikasvamine, hapniku defitsiit, veekogude madaldumine, lõpuks veekogude soostumine ja kinnikasvamine · esmalt selgitada põhjused Eutrofeerunud veekogu päästmiseks · Vee keemiline töötlemine · Veekogu aereerimine · Veekogu sisse- ja väljavoolu reguleerimine · Põhjamuda eemaldamine Tavalisemad aereerimis-meetodid · Õhk pumbatakse surve all veekogu põhja · Õhk juhitakse veekogu põhja pumbatavasse vette
annaabi.ee 
