eusotsiaalsetest putukatest ja termiitidest. Miks on nad eusotsiaalsed ? Eusotsiaalsed organismid elavad suurte nn peredena, kus sigimisvõimetud töölised pühendavad kogu oma elu ühe või mitme sigimisvõimelise suguemase eest hoolitsemisele ja tema järglaste kasvatamisele. Kes on Eusotsiaalsed organismid ? Eusotsiaalsust esineb putukatest kiletiivalistel (sipelgad, mesilased, herilased); termiitidel; mõnel lehetäiliigil. Eusotsiaalsete putukate iseärasused Iseloomulikumad ühisjooned, mis eristavad eusotsiaalseid putukaid teistest: ühist hoolitsemist ema järglaskonna eest; sigimisvõimetute "kastide" esinemist; põlvkondade ajalist kattumist. Eusotsiaalsuse põhjused Emapoolne manipuleerimine Haplodiploidsus kui eusotsiaalsuse geneetiline eeldus Eusotsiaalsuse ökoloogilised eeldused Eusotsiaalsus kui looduses laialt levinud nähtus Kuigi esimesena paelusid eusotsiaalsuse
Diferentseeritud hajumine e dispersioon. Mõnel liigil isased, mõnel emased. Lindudel tavaliselt emased, sest linnud on territoriaalsed ja monogaamsed. Imetajatel tavaliselt isased, sest emased peavad noorloomade eest hoolitsema. Eelised: takistab sisearetust. Hoiatussignaalid ja sugulussuhted. Häälitsemine kiskja läheduses on potentsiaalse saaklooma jaoks harilikult riskantne. Seetõttu on teoreetiliselt oodatav, et hoiatada tasub eelkõige lähisugulasi (meenutagem Hamiltoni reeglit). Eusotsiaalsete kiletiivaliste ühiskonnad. Kõige komplitseeritumad sotsiaalsed suhted on ühiseluliste ehk eusotsiaalsete kiletiivaliste putukate kolooniates. Haplodiploidsus kui eusotsiaalsust soodustav tegur. Haplodiploidsus on ilmselt oluline, kuid mitte ainumäärav tegur eusotsiaalsete loomaühiskondade kujunemiseks. Sugulussuhted teistel eusotsiaalsetel loomadel. Paljastuhnurid. Samuti üks emane, kes poegib ja teised töölised. Suur sisearetus. Sugulaste äratundmine loomadel.
tegelevad emased. Emastel on seetõttu kasulik jääda tuttavasse ümbrusesse sugulaste keskele. Hoiatussignaalid ja sugulussuhted. Hoiatussignaalid lihtsad, et mitte üleliia tähelepanu endale tõmmata. Hoiatatakse enamjaolt lähisugulasi, sest hoiatamise hind kiskja läheduses on kõrge. Eusotsiaalsed loomaühiskonnad. Haplodiploidsuse roll kiletiivaliste eusotsiaalsuse kujunemises. Kõige komplitseeritumad sotsiaalsed suhted on ühiseluliste ehk eusotsiaalsete kiletiivaliste putukate kolooniates. Näit. meemesilase peres muneb ainult üks sigimisvõimeline emane (nn. mesilasema). Haplodiploidsus tekitab olukorra, kus suguluskoefitsient ülejäänud liikmetega grupis on nii suur, et tasub töölistel investeering õdedesse oma geenide levitamise seisukohast ära rohkem kui investeering iseenda järglastesse. Sugulus eusotsiaalseil imetajail. Elavad suurte gruppidena ja samamoodi on üks sigimisvõimeline ema ja sigimisvõimetud töölised
• Paljud linnud kasutavad hoiatushäälitsusi üksnes pesitsusajal, kui pesas on nende otsesed järglased • Rohtlahaukurid kasutasid hoiatushüüdeid vaid siis, kui koloonias leidus nende lähisugulasi; kodukolooniast hajunud noored isased ei hakanud uues koloonias hoiatama enne, kuni sinna oli sünnitatud nende endi järglasi. Eusotsiaalsed loomaühiskonnad – kõige reljeefsemalt tuleb sugulussuhete tähtsus loomaseltsingute sotsiaalsete suhete vormimisel esile eusotsiaalsete ehk ühiseluliste kiletiivaliste putukate (mesilased, herilased, sipelgad) kolooniates. Mesilaste (nagu ka kõigi teiste kiletiivaliste putukate) isastel ainult üks, emalt pärinev kromosoomikomplekt, seevastu emastel (nii kuningannal kui ka töölistel) on kõiki kromosoome kaks komplekti, millest üks on saadud emalt, teine isalt (nii nagu inimestelgi). Sellist omapärast pärandumissüsteemi
annaabi.ee 
