Süda muretseb Olid ajad, kui Eestil puudus iseseisvus. Olime Poola koosseisus ja viimati olime viiskümmend aastat liidetud Venemaaga, kuid nüüdseks on meie kodumaa vaba olnud ühtekokku üheksakümmend üks aastat. 1992. aastal toimus rahareform, millega Eesti riik sai oma raha. See oli suureks väärtuseks, sest tõestasime, et Eesti riik on suuteline olema iseseisev. Nüüd räägime palju sellest, et Eesti riik võiks minna üle eurorahale. Leian, et see on hea idee, mille nimel võiks pingutada. Olles Euroopa Liidu liikmesriik, saame piiride ületamisel kasutada ühist raha, nii kaob vajadus välisriikides reisides raha vahetamiseks. Meie riigis valitseb demokraatia, rahval on õigus ise otsustada kes juhivad riiki ja kohalikke omavalitsusi. Samas on sellel ka oma varjuküljed, sest paljud parteid kutsuvad endaga ühinema kuulsaid ja tuntuid inimesi, keda siis valimisvõitluses enda huvides ära kasutada
Olulisemad aspektid euro kasutusele võtmisega, on seotud just Eesti krooni ja majanduskeskkonna usaldusväärsuse ja stabiilsusega. Eestiga seotud riskidega ning rahaturul võetavate riskitasudega, ehk teiste sõnadega raha hinnaga Eesti jaoks. Just see mõjutab siinse majanduskeskkonna atraktiivsust, investeeringute mahtu, töökohtade arvu, laenuraha hinda ja laenude kättesaadavust, laenude teenindamise võimet, tehingute hinda ning seega Eesti konkurentsivõimet. [1] Eurorahale üleminekust on räägitud aastaid ja alati seostuvad sellega mitmed hirmud, kuidas elu keeratakse pea peale. Mis muutub aga tegelikult, kui Eesti peaks järgmise aasta 1. jaanuarist eurole üle minema? Konverentsi "Mida euro toob?" esinejate sõnul on 99% kindlusega Eesti -päevaks just 01.01.2011. [2] Ivar Raigi arvates oleks sobiv aeg eurole üle minna uue majandusfaasi tõusul 2017. 2018. aastal, kuigi Eesti valitsus kihutab täiskiirusel vastu euroga liitumisele 2011. aasta algul. [3]
siis saab Eesti piimatööstuse arengu suureks mõjutajaks uue eelarveperioodi Maaelu arengukava 2014–2020, mille olulisemate piimandust puudutavate märksõnadena võiks välja tuua: Teadmussiirde ja innovatsioon Toiduahela korraldamine (sh. töötlemine) ja turustamine Ressursitõhususe edendamine Sotsiaalne kaasamine, maapiirkondade majanduslik areng (Põllumajandusministeerium 2014) EL uutel liikmesriikidel on õigus lisaks eurorahale riigieelarvest põllumehi kuni 2020. aastani täiendavalt toetada, et kompenseerida meie põllumeeste väiksemaid toetustasemeid võrreldes vanade liikmesriikide tootjatega. Vahendite puudumise tõttu ei ole seni aga neid toetusi rakendatud. Selline poliitika jätab Eesti tootjad teiste riikidega võrreldes ebavõrdsesse situatsiooni. Järgmisel aastal piimakvoodid Euroopa Liidus kaovad, mille tulemusel on paljudes liikmesriikides oodata piima tootmise suurenemist
03.2002. Eurole pole vanadest liikmesriikidest üle läinud Rootsi, Taani ja Suurbritannia. 1. jaanuaril 2007 võttis esimese uue liikmesriigina euro kasutusele Sloveenia, 1. jaanuaril 2008 Malta ja Küpros. Ametliku kokkuleppe alusel Euroopa Liiduga kasutavad eurot Monaco, San Marino ja Vatikani linnriik. Ametliku kokkuleppeta kasutavad eurot Andorra, Kosovo ja Montenegro. Liitumisläbirääkimistel määrati kindlaks, et kõik uued liikmesriigid peavad eurorahale üle minema. Euroalaga liitumise kõige problemaatilisemaks tingimuseks on Eestile just inflatsioonikriteerium. Selle kohaselt ei tohi riigi inflatsioon olla kõrgem kui Euroopa Liidu kolme madalaima inflatsioonitasemega riigi keskmine pluss 1,5 protsendipunkti. Muud nõuded euroga liitumiseks on Eestil täidetud. ·· Euroga liitumiseks on vaja Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga soovitust ning liikmesriike esindava EL-i ministrite nõukogu toetust
03.2002. Eurole pole vanadest liikmesriikidest üle läinud Rootsi, Taani ja Suurbritannia. 1. jaanuaril 2007 võttis esimese uue liikmesriigina euro kasutusele Sloveenia, 1. jaanuaril 2008 Malta ja Küpros. Ametliku kokkuleppe alusel Euroopa Liiduga kasutavad eurot Monaco, San Marino ja Vatikani linnriik. Ametliku kokkuleppeta kasutavad eurot Andorra, Kosovo ja Montenegro. Liitumisläbirääkimistel määrati kindlaks, et kõik uued liikmesriigid peavad eurorahale üle minema. Euroalaga 15 liitumise kõige problemaatilisemaks tingimuseks on Eestile just inflatsioonikriteerium. Selle kohaselt ei tohi riigi inflatsioon olla kõrgem kui Euroopa Liidu kolme madalaima inflatsioonitasemega riigi keskmine pluss 1,5 protsendipunkti. Muud nõuded euroga liitumiseks on Eestil täidetud. Euroga liitumiseks on vaja Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga soovitust ning liikmesriike esindava EL-i ministrite nõukogu toetust