on suur soode ja madalike ala, mis ulatub Peipsi järveni. Jõuame Põlvamaale, Rasina kulla. Siinse päris onnetus seisus kiriku juures asub Eesti jämedaim puu- Rasina remmelgas Puu kõrgus on 23 meetrit ning ümbermoot 9 m. Alates 1972.aastast on see olnud kaitsealune puu. Lahkudes sõdame mööda vasakut katt jäävast Rasina mõisapargist. Jõuame Võrumaale, Moostesse, mida võib pidada üheks edukaimaks eurorahade kasutajaks vallaks (nt on Mooste folgikoda- kontsertmaja varustatud väga moodsa tehnikaga). Mooste mõisahoone, mida majandab kool, on üle 100 aasta vana. Märkimisväärne on ka selle kiltkivist katus, mis pole Eestis väga sage. Mooste mõisa uhkuseks ei olegi just peahoone, vaid Eesti üks suurejoonelisem kõrvalhoonete kompleks. Vaatamisväärsusteks on veel nt Mooste käsitookoda (ehk ämblikumaja) ja viinavabrik. Kogu kompleks asub maalilise järve kaldal. (1)
Näiteks on rajatud Eestisse toetuste abil erinevaid hooldekodusid, mis peaksid hakkama saama ka ilma eurotoetusteta, kuid mis hetkel sõltuvad Eesti riigi rahast. Hoolekande asutustel on oluline hinnata, kuidas jätkub tegevus ilma eurotoetusteta ning luua plaane edukaks ise hakkama saamiseks. Negatiivse aspektina võib olla raskendatud sotsiaalvaldkonna organisatsioonide majandamine pärast 2020. aastat kui juba käimasoleval perioodil ei analüüsita enda tegevuse majandamist eurorahade vähenemisel ning ka seda kuidas hakkama saada, et kulud oleksid minimaalsed ja võimalik katta riigi eelarvest. Kuid samas leidub asutusi, kes on juba kalkuleerinud enda tegevuse toimimist pärast 2020. aastat. Näiteks on AS Hoolekandeteenuste juhatuse esimees Maarjo Mändmaa Eesti Rahvusringhäälingu uudistele öelnud, et ettevõte on investeeringuid tehes täpselt kalkuleerinud ise hakkamasaamist rahade otsa saamisel. Lisaks
Arvestades öeldut peaks paranema peaministri võime teha kindaid otsuseid, kartmata valitsust koost lagundada. Samal ajal tuleks arendada paremat koostööd valitsuses endas, et lahkarvamused parteide vahel ei põhjustaks järjekordseid enneaegseid valitsuste vahetusi. Seda kõike ajal, kus oleme silmitsi ülemaailmse majanduskriisiga, majanduskasvu aeglustumisega, riigieelarve suure puudujäägiga, haldusreformi läbiviimise suutmatusega ja euroraha kasutuselevõtmise võimetusega. Eurorahade kasutamatajätmist on peetud väga suureks ämbrisseastumiseks. Käesoleva aasta tõukefondide toetusrahast on ära kasutatud vaid kümnendik. Kuni 2013 aastani on Eestile planeeritud Euroopa Liidu tõukefondidest 53 miljardit krooni toetust (EPL, 2008). Päevalehe artikkel rõhutab nende rahade kasutamisvajadust. Leian, et see on midagi, mida valitsus peaks suutma teha, investeerides just nendesse valdkondadesse, mis on Eesti tuleviku suhtes tähtsad, näiteks eelpool
senisest tihedamalt olema seotud tööjõu tootlikkuse arenguga. Makromajandusliku stabiilsuse nimel vajab Eesti komisjoni hinnangul ka põhimõttekindlat eelarvepoliitikat, tõhusat konkurentsipoliitikat, ühtlasi peab Eesti tegema edusamme energiatõhususe vallas. Komisjon juhtis eraldi tähelepanu ka Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutamisele, rõhutades, et Eesti administratiivne suutlikkus eurorahade kasutamisel peaks olema senisest parem. Haigekassa maksis ravimihüvitist 7,6 miljonit krooni 29.01.2009 tarbija24.ee Haigekassa maksis 2008. aastal täiendavat ravimihüvitist 1936 isikule summas 7,6 miljonit krooni, keskmine hüvitatav summa inimese kohta on arvestuslikult 3925 krooni. Jaanuaris maksis haigekassa 1439 inimesele täiendavat ravimihüvitist kogusummas 2 481 401 krooni, nimetatud summast maksti 2 433 854 krooni välja 2008. aasta eest, 43 773 krooni 2007.
annaabi.ee 
