soome-ugri rühm. Uurali keelte ürgkodu asukoht on teadmata, kuid tõenäoline ürgkodu oleks Daniel Abondolo hinnangul üsna suur ja hõredalt asustatud piirkond Uurali mäestiku lõunapoolse otsa läheduses. Uurali Rahvas Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. Läänepoolsed soomeugrilased on europiidid, kuid Siberis elavad handid ja mansid, ungarlaste lähimad sugulased, nagu samojeedidki on uurali rassi esindajad, milles on nii europiidseid kui mongoliidseid jooni. See lubab oletada, et rassism peaks oma hõimuvendadest teadlikule soomeugrilasele võõras olema. Enamus uurali rahvad elavad Venemaal. Suurematel neist on oma vabariigid või autonoomsed ringkonnad, milles nad on paraku vähemuses (v.a. Permikomi Autonoomne Ringkond). Vepslastel on küll rahvusvald Karjalas, kuid nt Ingeri soomlastel, isuritel ja sölkuppidel pole mingit territoriaalautonoomiat. Venemaa soomeugrilastel ei ole ühtki
Vastav uurali keel on elanikkonna enamiku ning ühtlasi riigikeeleks. Nendeks on Soome, Eesti ja Ungari. Teised uurali keeled on väiksemad ja vähemuskeelteks erinevates riikides. Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. Rassid: Läänepoolsed soomeugrilased on europiidid. Siberis elavad handid ja mansid, ungarlaste lähimad sugulased nagu samojeedidki on uurali rassi esindajad, milles on nii europiidseid kui mongoliidseid jooni. See kõik lubab oletada, et rassism peaks oma hõimuvendadest teadlikule soomeugrilasele võõras olema. Usundid: Eestlased, soomlased ja läänepoolsed saamid on luterlased. Ungarlased on peamiselt katoliiklased. Euroopa-Venemaal elavad soomeugrilased on enamasti õigeusklikud. Udmurtide ja maride hulgas on veel elav vana loodususund (animism). Siberi ugrilaste ja samojeedide seas on alles veel samaane.
Keel on aga üks põhilisi rahvuse tunnuseid ja koos oma keelega kaovad reeglina ka kultuurid ja rahvad. Kõik rahvad, nende keeled ja kultuurid on unikaalsed ning nende olemasolu on maailma ühine rikkus. Kui enamus Euroopa keeltest kuulub IndoEuroopa keelkonda ning neil on ühised juured, siis eesti keel on üks soomeugri keeli. Selle poolest eristume kindlalt teistest eurooplastest. Mis puudutab etnilist päritolu, siis viimasel ajal on rõhutatud eeskätt meie europiidseid geene. Kuid nagu tõestavad ka uuemad geeniuurimused, on meis ometi olemas ka idapoolsetete soomeugrilastele omaseid geene. Tuhanded eesti tütarlapsed on abiellunud välismaalastega ning sünnitavad ja kasvatavad oma lapsi teistes maades. Nende lastest ei saa enam eestlasi, sest nad ei räägi eesti keelt ja võõranduvad eesti kultuurist. Nii on juhtunud ka paljude inimestega idas ja läänes, kelle mõlemad vanemad olid eestlased. Peaksime tegema kõik
[2.] Oletatavasti elati asulates hooajaliselt, vastavalterinevate looma- ja taimeliikide püügi- ja korjeargade vaheldumisele vahetati ka elukohta. Oletatavasti elas Eestis Kunda kultuuri perioodil kuni 1500 inimest. Kuna Kunda kultuur ei olnud levinud mitte ainult Eestis vaid üsna suurel maaalal kuni Uuraliteni välja, on üsna raske määratleda selleaja Eesti inimeste päritolu. Selle aegsetel inimestel olevat olnud nii europiidseid kui ka mongoliidseid tunnuseid. Siin kohal ei ole teadlaed nende päritolus ühel meelel, kuid neid on peetud soome-ugri rahvaste eelkäijateks.[3.] Kunda ainelise kultuuri algseks väljakujunemiskohaks on pakutud Lõuna-Leedut ja Kirde-Poolat, kuna Eestist on varamesoliitikumist pärit asulatest leitud palju sealt pärit tulekivi, mille võisid Eestisse tuua uusasukad lõuna poolt. Samas võib leitud lõunapoolne tulekivi viidata lihtsalt tihedatele
Inimasustus oli sellel ajal Eestis väga hõre. Rahvaarvu on hinnatud umbes tuhandele inimesele. Need inimesed olid Kunda kultuuri kandjad ja elasid veekogude lähedal. Nende keelelist kuuluvust ei teata. Arvatakse, et nad tulid Eestisse kas Kesk-Euroopa idaosast või Ida-Euroopa lõunaosast. Kunda kultuuri inimesed olid europiidsete tunnustega. Mõned teadlased on neid pidanud soome-ugri rahvaste eelkäijateks. Keskmisel kiviajal rändas Eestisse rahvast ka ida poolt. Rassiliselt oli neil nii europiidseid kui mongoliidseid tunnuseid. Kunda kultuurist pärinevad ilmselt nt sellised sõnad eestlaste sõnavaras: * eile * meri * Pärnu * haug * must * saar * higi * mägi * selg * hull * neem * siig * konn * nüri * sugu * liha * Peipsi * vimb. Need sõnad ei ole omased soome-ugri ega indoeuroopa keeltele, neid omistatakse kunda kultuuri kandjaile, keda peetakse eestlaste kaugeteks esivanemateks 5000 e.Kr.--1000 e.Kr. 500 e.Kr.
annaabi.ee 
