loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma.“. Kasutatud kirjandus Anners, E. (1995). Euroopa õiguse ajalugu . Luts, M. (2003). Retseptsioonid. Rooma õiguse retseptsiooni mitmekihilisus. Juridica, 570- 575. Mereste, U. (2000). Riigikogu Toimetised. Kasutamise kuupäev: 8. mai 2015. a., allikas Riigikogu: www.riigikogu.ee Smits, J. M. (2012). What do Nationalists Maximise? A Public Choice Perspective on the (Non-) Europeanization of Private Law. Zimmermann, R. (2011). Roman Law and the Harmonization of Private Law in Europe.
Euroopa hea halduse tava eeskiri on ombudsmanile tema rolli täitmisel olulise tähtsusega vahend. Eeskirja sätete alusel kontrollib ombudsman võimalikke väärhalduse juhtumeid, tuginedes seejuures tema kontrolliõigusi kehtestavatele sätetele. Samuti on eeskiri vajalik juhend ja abivahend avalikele teenistujatele edendades kõrgeimaid haldusstandardeid. EL-i mõju liikmesriikide avalikele teenistustele (Leno loeng IV) Kassim, Hussein 2003. 'Meeting the demands of EU membership: the europeanization of national administrative systems' in Featherstone, Kevin and Claudio M. Radaelli (eds.) 2003. The Politics of Europeanization Oxford: OUP, pp. 83-111 AT: olulisem, koordineerimise tähtsus, struktuuride muutused Lisaks: AT: olulisem, koordineerimise tähtsus, struktuuride muutused Parlament: pädevus olemas, kuid reaalne tähtsus vähenenud Huvigrupid: tegevuse suunamine nii siseriiklikule kui ka EL tasandile Erakonnad: mõju väike
eeskiri on ombudsmanile tema rolli täitmisel olulise tähtsusega vahend. Eeskirja sätete alusel kontrollib ombudsman võimalikke väärhalduse juhtumeid, tuginedes seejuures tema kontrolliõigusi kehtestavatele sätetele. Samuti on eeskiri vajalik juhend ja abivahend avalikele teenistujatele edendades kõrgeimaid haldusstandardeid. 28. EL-i mõju liikmesriikide avalikele teenistustele (Leno loeng IV) Kassim, Hussein 2003. 'Meeting the demands of EU membership: the europeanization of national administrative systems' in Featherstone, Kevin and Claudio M. Radaelli (eds.) 2003. The Politics of Europeanization Oxford: OUP, pp. 83-111 AT: olulisem, koordineerimise tähtsus, struktuuride muutused Lisaks: AT: olulisem, koordineerimise tähtsus, struktuuride muutused Parlament: pädevus olemas, kuid reaalne tähtsus vähenenud Huvigrupid: tegevuse suunamine nii siseriiklikule kui ka EL tasandile 31
Föderaliseerumise vastuvõtmisel tuleb mõista, millised on selle mudeli plussid ja miinused: suurema kontrolli ja jäikuse ning vähenevate eelarve defitsiitide kaasneb kohalike huvide väiksem arvestamine, vähesem paindlikkus, Euroopa integratsioonimudeli arengu tõkestamine. Seega, enne kui otsustame kumb mudel sobib paremini, tuleb teha veenvat analüüsi ja arusaama, kuidas see praktikas toimiks. 4. - Knill, Christoph. 2005. Chapter 4: The Europeanization of National Policy Capacities, in Painter, Martin and Jon Pierre (eds.)Challenges to State Policy Capacity. Global Trends and Comparative Perspectives (NY: Palgrave Macmillan), 52-70 Riigikeskne/valitsustevaheline mudel (intergovernmentalism) 1. integratsioon kui valitsustevaheliste kompromisside ja koostöö vili 2. rahvusvahelist suhtlust iseloomustavad rahvuslikud ja julgeoleku huvid 3. riikideülesed institutsioonid (nt Euroopa Komisjon) kui rahvusriikide “agendid”