Vahaiskeskiaika 400-1000 Sydänkeskiaika 1000-1300 Myöhäiskeskiaika 1300-1500 (=varhaisrenessanssi) ANTIIKIN LOPUTTUA ROMAHTI Väkiluku Väestö väheni ja ilmasto oli kylmä keskiajan alussa .Merkittävä tekijä Euroopan hajanaisuuden taustalla oli taantuva väestökehitys. Euroopan väestö oli alkanut vähentyä Rooman valtakunnan viimeisinä vuosisatoina ja kehitys jatkui myös 500700-luvuilla. Väestön vähenemisen seurauksena Eurooppa autioitui ja taloudellinen aktiivisuus väheni.. Vasta 800-luvulta alkaen Euroopan väestö alkoi kasvaa. Länsi-Rooman valtio ja yhtenäinen imperiumi Germaaniheimot olivat esikuvina feodalismi hallintojärjestelmä kehityksen jälkeen. Yhteiskunnallisen vallankäytön näkökulmasta keskeistä oli kuitenkin varhaiskeskiajalla läntiseen Eurooppaan jäänyt valtatyhjiö, kun Rooman valtakunnan hallinto oli hävinnyt pois. Yhden selkeän vallankäyttäjän sijaan valta oli hajautunut
kuninga troonilt kukutamisega ja Prantsuse Vabariigi välja kuulutamisega aastatel 1792-1799. Prantsusmaa suurvõim tekitas teistes riikides vastuolusid ja halvenesid suhted teiste riikidega. Kui absolutismi ajastul võidutses Prantsusmaa siis valgustatud absolutismi ajastul olid nendeks tugevaimateks riikideks Venemaa ja Preisi kuningriik.Ka Austria hakkas esinema mõttega isiseisvumisest. Absolutismi ajastul koondusid peamised pinged Madalmaade, Läänemere ja Kagu-Eurooppa piirkondadesse. Kuid valgustatud absolutismi ajal jälle omakorda olid peamised rahvusvaheliste konfliktide asukohad peaasjalikult Euroopa keskel. Absolutismi ajastu üks võtmesõnu on merkantilism, mis kujutas endast esmakordselt ühteset majanduspoliitikat. Merkantilismi puhul olid riigi huvid tähtsamad kui üksikisiku omad ja seega üritas riik täielikult majandust kontrollida ja reguleerida. Ning üks tähtsamaid merkantilismi esindajaid oli J.B. Colbert
Kasutatud kirjandus 1. Berry, S. R. (2007). 50 Ways to Make Your House & Garden Greener. London: Kyle Cathie Ltd. 2. Delingpole, J. (2011). Watermelons. The Green Movement's True Colors. New York: Publius Books. 3. Kaplinski, J. (2015). Eesti tulevik muutuvas maailmas. Riigikogu toimetised. Ühiskondlik- poliitiline ajakiri., 32. 4. Osho. (2004). Pharmacy for the Soul. Pilgrim. 5. Paloheimo, E. (1996). Syntymättömien sukupolvien Eurooppa. Helsinki: Porvoon Kirjasto. 6. Petrone, E. (2007). Roheliseks kasvamine. Tartu: Petrone Print. 7. Ponting, C. (1991). A Green History of the World. The Environment and the Collapse of Great Civilizations. New York: St. Martin's press. 8. Turovski, A. (2012). Loomadest, Armastusega. Tallinn: Varrak. 9. Walsch, N. D. (1995). Conversations with God, Book 1: An Uncommon Dialogue. New York: New York Times. 10. Yarrow, Y. (2008). How to Reduce Your Carbon Footprint
sajandini. 16. saj. teiset poolest lisandub Atlandi ookeani tagne hõbe. 16. saj tuli mündimetallina käibesse ka vask (Hisp, Madalmaad, pidevalt Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1624). 1644 plaatmündid - 10 taalrit = 19,7 kg. 1660. aastail tekkis Euroopa esimene paberraha. Venemaal 14. sajandil tatari eeskujul dengad (hõbe) 16. saj kp-st: 1 rbl = 100 Novgorodi dengat = 200 Moskva dengat. Rahal oli piigiga ratsanik, kopikas Liivimaa Juba muinasajal üksjagu võõrast raha (Eurooppa, Araabia). Liivima linnadel pole kunagi mündiõigust olnud, kuid nad on kasutanud isandate antud müntimisvabadust. Mündiõigus oli riigivürstidel, st: Riia piiskop Albert 1207, Tartu piiskop Hermann 1225, Saare-Lääne piiskop alates 1279, Liivi ordumeister kasutas ilmselt kõrgmeistrile kuulunud mündiõigust, Taani kuningas. Kartograafia ajaloost Antiikaeg Eratosthenes (276-194 eKr) maailmakaart, kuulus teadustöö Geographika juurde
Espoo(kaupungin nimi) Espoo (linna nimi) eteen ette eteenpäin edasi etelä lõuna Etelä-Englanti Lõuna-Inglismaa Etelä-Italia Lõuna-Itaalia etsiä otsida että et EU-maa EL-liikmesriik euro euro Eurooppa Euroopa eurooppalainen eurooplane F faksi faks farmaseutti farmatseut festivaali festival fiksu nutikas; arukas file filee Firenze Firenze firma firma, ettevõte flunssa külmetus, gripp
annaabi.ee 
