tõstab, on haridus. Ja meie hüüe on: "E n a m k u l t u u r i!" See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimine. "Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"" Eesmärgid ja seisnevus Eesmärgiks oli edendada eesti kirjandust, arvustust ja tõlkekultuuri, kus ideaaliks võeti tõlkida algkeelest. Enesetäiendamiseks loeti maailmakirjandust ning ühiskonnaõpetus käsitlevaid teoseid. Laialt levinud euroopluse ideed hõlmasid uusromantismist lähtuvaid ühiskondlikke ja esteetilisi taotlusi. Üritati tähtsustada ja seostada Eestit ja Euroopat, sotsialismi ja individualismi, eneseteadlikku loomingulisust ja süvarahvuslikku tingitust, realismi ja romantismi, esteismi ja teaduslikkust ning mehelikku ja naiselikku loomingualget. Otsiti kunstide vahel seoseid. Tugeva saksa ja vene kultuuri mõju vastukaaluks hakati tähtsustama skandinaavia, prantsuse ja itaalia eeskujusid
See rollijaotus tuuakse sealt siis tsiviilellugi kaasa. Lisaks sellele laostab ühiskonna moraali ka tõsiasi, et institutsioon, millega seostatakse kõige suuremaid sõnu patriotism, mehisus, vaprus, sangarlus on kõrvuni mässitud tumedasse relvaärisse. Kui mul oleks poegi, siis ma neil vähemalt senikaua sõjaväkke minna ei lubaks, kui sealne määrustik ja tavad ei hakka pisutki "tsiviliseeritud" riikide sõjaväele sarnanema. Kui selles asjas tuleb teha valik "euroopluse" ja "rahvusluse" vahel, siis praeguses seisus peaks põhimõtetega inimene paratamatult nii kurb kui see ka ei ole eelistama esimest. Ja sel eelistusel pole mingit pistmist elukauge patsifismiga. Kolmandaks kompromiteerib eestlust ka see, kui selle südametunnistuseks nimetatakse inimesi, kes astuvad samme sõnavabaduse piiramiseks. Neljandaks on eestlust ehk enese tahtmata õõnestanud need, kes meie põhiseadusesse Tartu rahu torganud samasse paragrahvi riigipiiridega
2009 Paradiis – dokumentaalkirjanduslik poolus 2012 Mandala – ilukirjanduslik poolus Alustab kriitikuna. Ta on luulemurrangus kaasas, kuid kindlasti mitte juhtautorina. Murrangu hetk tuleb siis kui ta proosale üle läheb ja eriti siis raamatu vormis („Piiririik“). Võib öelda, et see saab kõige tellitumaks romaaniks ja just selle pärast, et see on õigel ajal õiges kohas. Ühe kihina selles teoses on olemas ka ida-euroopluse teema. See erinevate teemakihtide väga kontsentreeritud kokkukirjutamine on väga hästi õnnestunud. Väikese romaani kohta on üllatavalt palju asju seal sees. Seal on poliitiline teemakiht ja seksuaalssusega teema kiht, siis räägitakse mignit kuritöö lugu ja kuidas need kihid siis kokku saavad. Mis seksuaalsusesse puutub, siis kahtlemata tekitas see aasatal 1993 elevust, et pole päris hästi aru saada, mis soost on peategelane. Selle üle võib vaidlema jäädagi
tegemist kriminaalromaaniga. · Eesti lugejale torkab silma enam kui teistele, et Ristikivi väldib Eesti ainese kasutamist oma teostes. Lühiproosas tuleb seda küll välja. Nendes romaanides võib väikeseid haakumisi leida, kuid siiski üsna vähe. · Ristikivi ajalooliste romaanide põhisoa keskendub kesajale, renessanssile, ja ilmselgelt on huvi suunatud Vahemere maade ajaloo suunas. Ta käsitleb mingit moodi Euroopluse mudelit keskaja ja renessanssi näitel. · Romaanid ilmutavad ajaloofilosoofilist huvi, on soov midagi ajalookäigu kohta arvata. Peidab endas Euroopa ühtsuse ideed. (Ristikivile oleks kindlasti 21. Sajand huvi pakkunud) Paralleele teiste kirjanikega võib leida, aga ajaloolise proosa aineid on, kuid paratamatult on Ristikivi selles pildid erinev. Ta ei mängi kaasa Eesti muinasajaloo heroiseerimises. Eesti puudumises ei tohiks kindlasti näha Eesti eitust
annaabi.ee 
