Meediaga puutume kokku kõikjal, nii koolis, tööl, poes kui ka tänaval. Võib õelda , et meedia käes on kogu maailm, kuna meedial on teave ja võim. Praegusel ajal on väljakujunenud palju erinevaid massikommunikatsiooni vahendeid, ning nende rohksue tõttu ei pääse me teabest mis meie tajuvaldkonda jõudes avaldab kas siis suuremat või väiksemat mõju meile. Näiteks on igal kolmandal, kui mitte juba teisel Eurooplasel kodus Internet, ning pea igalühel televiisor. Kust ammutame erinevat informatsiooni, mis on esitatud võimalikult lihtsal kujul ja tähelepanu äratavalt. Meedia kujundab ka suuresti avalikku arvamust ning hoiakut, millest lähtuvalt langetame oma otsused ja valikud . Näiteks vaadates erinevaid katalooge või lihtsalt jälgides televiisorit, näeme me kuidas riietuvad inimesed me ümber ning mis moodi suhtuvad sellesse teised. Ise arugi
Veel suured epideemiad on olnud ka näiteks ebola viiruse levik, mis levib vere, kehavedelike (sh rinnapiim), elundite ja ka süstalde kaudu. See levib ka praegusel ajal arengumaades. Eriti suure levikuga haigus on praegu ka diabeet ehk suhkrutõbi, millesse sureb peaaaegu iga teine Eurooplane. Tegemist on haigusega, mis ähvardab üha enam nii meie tervist kui ka tervishoiusüsteemi. Viimaste andmete kohaselt on suhkurtõbi diagnoositud 33 miljonil eurooplasel. Veel umbes 6 miljonit inimest ei ole oma haigusest tõenäoliselt teadlikud. Järgmise 15 aasta jooksul kasvavad need arvud eeldatavasti kuni 30 protsenti. Haigus epideemiad võivad tabada meist igat ühte. Selle pärast on oluline ennast hoida, kasutada kaitsevahendeid, süstimisel kasutada uusi süstlaid ja kui tekib kahtlus, et mõni haigus on ka meid tabanud, siis tuleb pöörduda koheselt arsti juurde. Tulevikus jääb vaid
jääda etniline rahvus lõpuks vähemusse. Praegune pagulaskriis pole õnneks veel siiski päris selline. Need, kes Teise Maailmasõja eest põgenesid, läksid ka tööle sinna riiki, kuhu nad põgenesid. Inimesed võtsid võõra kultuuri omaks, ei virisenud asjade üle, mis kodumaal olid teisiti. Praegused pagulased ning immigrandid, kes Euroopasse tulevad, ei lähe või ei soovi minna tööle, vaid suruvad oma kultuuri peale ja nõuavad samu ja isegi paremaid elamistingimusi kui kohalikul eurooplasel või kui neil endil oma etnilisel kodumaal oli. Märatsetakse ning pannakse toime kuritegusid. Eurostat andmetel on Saksamaal töötus immigreerunud elanike hulgas kaks korda suurem kui kohalike hulgas. Lühiajalised kulutused on riikidel suured ning ollakse sunnitud võtma raha riiklikest reservidest või kasutatakse üle-euroopalisi toetusfonde põgenike assimileerumiseks. Osad riigid pole majanduslikult võimelised võtma pagulasi juurde, sest ei suudeta
positsiooni. Lõplikult jõustus 31.03. 1992. See aitas oluliselt kaasa ühenduste arengule. Kaotati igasugused tollivälised piirangud, mis kaubavahetust takistasid. 1.01. 1993 hakkasid kehtima EL-i 4 põhivabadust. Lihtsustus oluliselt inimeste liikumine Euroopas, kui enamikul EL-i sisepiiridel kaotati passi- ja tollikontroll. Üheks tagajärjeks on ELi elanike suurem liikuvus. Alates 1987. aastast on rohkem kui miljonil noorel eurooplasel olnud võimalus ELi toetusel õppida välismaal. Europarlament sai vetoõiguse assotsiatsioonilepingute ja uute liikmete vastuvõtmise heakskiitmisel (nt Iisraeli, Süüria, Türgi ja Maroko assotsiatsioonilepingute jõustumine lükati edasi). Parlamendi nõusoleku muutumine kohustuslikuks mitmes muus küsimuses tugevdas demokraatlikku kontrolli. Samas tõusid esile euroskeptikud, kelle eestkõnelejaks oli ranget eelarve- ja liberaalset majanduspoliitikat pooldanud Margaret Thatcher
otsusetegemise protsessi ning tugevdas komisjoni ja parlamendi positsiooni. Lõplikult jõustus 31.03. 1992. See aitas oluliselt kaasa ühenduste arengule. Kaotati igasugused tollivälised piirangud, mis kaubavahetust takistasid. 1.01. 1993 hakkasid kehtima EL-i 4 põhivabadust. Lihtsustus oluliselt inimeste liikumine Euroopas, kui enamikul EL-i sisepiiridel kaotati passi- ja tollikontroll. Üheks tagajärjeks on ELi elanike suurem liikuvus. Alates 1987. aastast on rohkem kui miljonil noorel eurooplasel olnud võimalus ELi toetusel õppida välismaal. Europarlament sai vetoõiguse assotsiatsioonilepingute ja uute liikmete vastuvõtmise heakskiitmisel (nt Iisraeli, Süüria, Türgi ja Maroko assotsiatsioonilepingute jõustumine lükati edasi). Parlamendi nõusoleku muutumine kohustuslikuks mitmes muus küsimuses tugevdas demokraatlikku kontrolli. Samas tõusid esile euroskeptikud, kelle eestkõnelejaks oli ranget eelarve- ja liberaalset majanduspoliitikat pooldanud Margaret Thatcher
6. Hinnangute andmine me kiidame midagi heaks või mitte, s.t. me ei võta asju nii nagu nad on vaid ütleme kas see on hea või halb. 7. Stress kui kohtame võõrast kultuuri, tekib pinge ja stress sest seal on meie jaoks palju võõrast. Üheltpoolt tuleneb keelest me ei suuda suhelda vabalt (barjäärid, pikemad pausid); teisalt normid oleme pinges, ei tea mis on lubatud, eksime normide vastu. Kergem on hakkama saada eurooplasel Euroopas, aga idamaades juba raskem. Kultuurisokk. Hollandi teadlane Geert Hofstede uuris 70ndatel rahvus- ja organisatsioonikultuure. Uuringu valimis u. 100 000 töötajat IBM-i kontoritest üle kogu maailma (60 erinevat riiki) (andmed varieeruvad). Peamised kriteeriumid, mille alusel saab rahvuskultuure eristada: · individualism-kollektivism (vt. Tabel 11), · võimudistants (suur/väike) (vt. Tabel 12), · ebakindluse vältimine (suur/väike) (vt. Tabel 13),
annaabi.ee 
