Selleks 3 ajaks jäi Eestisse arvatavasti vaid 120 000 kuni 140 000 elanikku (entsüklopeedia 1998). 4 VENE AJA MÕJUTUSED JA ARENG EESTI RAHVAKULTUURILE AASTATEL 1700-1816 Põhjasõja tagajärjel lanhes kogu Eesti Vene impeeriumi koosseisu. See aga ei tähendanud vene kultuuri mõjupiirkonda sattumist, vaid senisest veelgi selgemat baltisakslaste kultuurilist domineerimist. Pealegi elasid Venemaa kõrgkihid, kirik välja arvatud, tollal läbi Peeter I algatatud euroopastumist, nii et pigem võib rääkida balti aadli mõjust Venemaa valitsevatele ringkondadele (Vahtre 2000). Kirjatrükk Põhjasõda ei peatanud piibli tõlkimist. 1715. aastal toimetas Kullamaa pastor Heinrich Gusteleff trükki põhjaeestikeelse ,,Uue Testamendi" ja 1739. Aastal ilmus lõpuks täielik ,,Piibli-Ramat". See tõlge avas ühtse eesti kirjakeele väljakujunemise ajastu põhjaeesti murde baasil. Juhtivaks tõlkijaks oli tallinnlane Anton Thor Helle, kes oli kaua Jüri
Karl XII-le. Põhjasõja alguseni jäi vähem kui kolm aastat (Laur, 2003). 5 2. VENE AJA ALGUS Põhjasõja tagajärjel langes kogu Eesti Vene impeeriumi koosseisu. See ei tähendanud aga sugugi vene kultuuri mõjupiirkonda sattumist, vaid senisest veelgi selgemat baltisakslaste kultuurilist, majanduslikku ja poliitlist domineerimist. Pealegi elasid Venemaa kõrgkihid, kirik välja arvatud, tollal läbi Peeter I algatatud euroopastumist, nii et pigem võib rääkida balti aadli mõjust Venemaa valitsevatele ringkondadele, eriti vastloodud lähedases pealinnas Peterburis. See kehtib iseäranis 1730. aastate kohta. Ehkki vene aristokraatia esimeseks võõrkeeleks sai aja jooksul prantsuse keel ja paleuseks Prantsusmaa, jäid kultuurisidemed Saksamaaga tegelikult vähemalt sama tugevaks ja näiteks Romanovite dünastilistes sidemetes domineeris Saksamaa täielikult.
mille ta oli andnud Pärnust läbi sõites. See oli Eesti 18. sajandi õigeusu üheks suurimaks ettevõtmiseks. Kirikut oli vaja, kuna õigeusklikke enam endine luteri Jaani kirik ei rahuldanud. uue kiriku projekt valmis 1763. aastal. Sellega püüti siinmail esmakordselt luua viiekuplilist õigeusu kirikuhoonet kasutades selleks antiikarhitektuuri vorme. Kiriku ehituse plaan vastas Peeter esimese üleüldisele poliitilisele ja kultuurilisele hoiakule, mis soosis euroopastumist ja vene kultuuri kaasajastamist Euroopa elementidega. 25. mail 1765. aastal sai andeka Peterburi arhitekti Pjotr Jegorovi projekt kõrgemalt poolt heakskiidetud. Hiljem kujundas Jegorov koos J. Feltjeniga Peterburi Suveaia Neeva-poolse azuurse metallvõre ning Marmorpalee abikorpuse. Ehitusel juhatas töid Majanduskontori arhitekti abi I. Jakolev, kes saadeti pärnusse projekti realiseerima. Selline komandeeringu praktika oli tol ajal üsna levinud
suunatakse mahajäänud piirkondade ja sotsiaalsete gruppide järeleaitamiseks. Eesmärgiks hästi toimiv ühtne turg, aga ka sotsiaalse sidususe kasv. Euroopastumine - euroopastumine mõjutab nii halduspoliitikaid, poliitikat kui ka poliitilist kogukonda (policies, politics and polity). Võib puudutada ka EL väliseid riike: 1. Teadlikult EL reeglite eeskujuks võtmine 2. Läbi EEA (Euroopa Majanduspiirkond) 3. Läbi EL naabruspoliitika Eelkõige uuritakse euroopastumist just ajalooliselt, kultuuriliselt, institutsioonide kohandumise ja poliitikate ning poliitikaprotsesside kohandumise järgi. Probleemiks on aga euroopastumise nö astme määramatus, ehk seda ei ole võimalik määrata. EL dimensiooniga arvestamine pea kõigis poliitikavaldkondades, erineval määral. Euroopastumise kolm mehhanismi (Knill) 1. Positiivne integratsioon 2. Negatiivne integratsioon 3. Piiritlev integratsioon Avatud koordinatsioonimeetod (open method of coordination)