Ülemineks põllu - või käsitöölt vabrikutööle ei olnud inimeste jaoks kerge. Eelkõige tähendas see väljumist senisest harjunud keskkonnast, ent puudusid ka vajalikud oskused. Harjumatu oli ka see, et enne sai põllumees või käsitööline kodus töötada, siiis tuli teha tööd kodust väljaspool ja kindlaid kellaaegu järgides. Toorainetest muutusid 19.sajandil eriti oluliseks rasketööstusele vajalik rauamaak ja tekstiilitöööstuses tarbitav puuvill. Rauamaaki leidus paljudes Euroopamaades: Inglismaal, 2 Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Saksamaal, Prantsusmaal, Venemaal ja muudes. Rauamaagi kasutamine olenes suurelt osalt kivisöe olemasolust . Piirkondades, kus leidus mõlemat või vähemalt ühte toorainet, pandi tööle uued kaevandused ja vabrikud. Suureks uuenduseks 19.sajandi teisel poolel oli terase suurtööstuslik tootmine
,,Igavene sõpruse leping" . Prantsusmaa võimu all olevates riikides kaotatai pärisorjus ja alad olid sunnitud Prantsusmaale makse maksma.Alistatud rahvaste seas tekkis Prantsusmaavastane hoiak,mis süvendas,põhjustas rahvuslikku liikumist ja vabadusvõitlusi. Sõjaliselt ei suutnus Prantsusmaa Inglismaad vallutada. Tuli teha seda majanduslikult e. kontinentaalblokaad Prantsusmaal ja temast sõltuvatel aladel oli keelatud pidada kaubavahetust Inglismaaga. Tuli hakata tootma kaupa euroopamaades,manufaktuuride asutamine.Inglismaal oi aga olnud tööstuslik revolutsioon ja kaup oli seal parem. Hakkasid tegutsema salakaubavedajad.Rahaväärtuse langemine. ---Napoleoni isiklik elu: Lühikest kasvu, kartis kasse, väga hea mälu, naistevihkaja (kuigi tal oli palju armukesi), pidi abielluma Desiree-ga, jättis ta maha ja siis abiellus ta Jean Marque Bernadottega (oli olnud ka Rootsi kuningas).Napoleon abiellus endise aadlitaami
neist viiekümnel oli koguni ajukahjustus. Kui paljud jõutreeninguga tegelevad inimesed või noorsportlased kannatavad ajukahjustuste all? Samuti ei ole ortopeedid tuvastanud jõutreeningu negatiivset mõju inimese liigestele. Teadusuuringud annavad pigem tõestust sellest, et inimesed kes tegelevad jõutreeninguga, on tugevamad luud, liigesed ja sidemed. Suureneb ka luude mineraalne tihedus. Teadmised kehakultuuri vallas on Ida-Euroopamaades märksa suuremad. Sealsetes riikides on lapsi, kes juba alates kuuendast eluaastast hakkavad tegelema raskuste tõstmisega. Juba selles vanuses toimitakse nii, et esimesel aastal kasutatakse oma keha raskust ja tutvutakse üldiste harjutuste tehnikaga, kohe kui baastehnikad(põhitehnikad) ja teadmised põhilistest harjutustest on selged lülitutakse ümber raskustele ning järgneva 2-3 aasta jooksul muutub programm üha spetsiifilisemaks
mängib päevast päeva jalgpalli, ent tunnevad surmahirmu, kui kuulevad, et nende laps puudutas jõusaalis raskust. Samuti ei ole ortopeedid tuvastanud jõutreeningu negatiivset mõju noore inimese liigestele. Teadusuuringud annavad pigem tõestust sellest, et lapsed, teismelised, kes tegelevad jõutreeninguga omavad tugevamaid luid, liigeseid ja sidemeid. Suureneb luude mineraalne tihedus. Teadmised treeningute ja kehakultuurivallas, iseäranis jõutreeningute osas on Ida Euroopamaades tunduvalt suuremad. Sealsetes riikides on lapsi, kes juba alates kuuendast eluaastast hakkavad tegelema raskuste tõstmisega. Mis veelgi iroonilisem Ida Euroopa maade lapsed on tunduvalt tervemad ja tugevamad, seda just tänu raskustega tegelemisele. Niisiis tegime küsitluse , kus proovisime saada selgemat pilti sellest , mida teavad meie ümber olevad inimesed üldse jõusaalist ja selle kasutamisest . Vastanute seas oli mehi ja ka naisi erinevatest vanustest. II. KÜSITLUS 2.1