1.ristisõdade põhjused Ristisõdade ajajärgul (10961291) oli selle algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa ehk Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma paavstid soovisid, kuid osa ristisõdu olid suunatud pärast muhameedlaste tugevnenud rünnakud ristisõdijate vastu ja nende positsiooni ebakindlamaks muutumisel Pühal Maal, ka kristlaste vastu, näiteks Neljandas ristisõjas rüüstasid ristisõdijad Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu ning ka slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas (Jäälahing). Paavst Innocentius III kinnitas pattude täielikku andestamist Liivimaa ristisõdijaile ja võrdsustas Vana-Liivimaa palverännaku Jeruusalemma teekonnaga. Keskajal olid Lääne-Euroopas rüütlitel ja aadlikel väga suured perekonnad. (Sellajal olid epideemiad, mille tõttu surid paljud inimesed) 8-12 poe...
üle Atlandi ookeani viima orjastatud neegreid Ameerikasse, kus neid kaubeldi ja pandi tööle. Aafrika kaotas 16.-18. Sajand üle 15 miljoni inimest tänu orjakaubandusele. 6 Ladina-Ameerikaks nimetatakse Kesk- ja Lõuna-Ameerikat, mille jagasid omavahel ära Portugal ja Hispaania. Ja kuna Portugali ja Hispaania keel on tuletatud ladina keelest hakati kutsuma seda piirkonda Ladina-Ameerikaks. 6 Neid euroopalaste järeltulijaid, kes olid Ameerikas sündinud hakati nimetama kreoolideks. Nende õigusi kitsendati ja tegevusvõimalusi piirati. Nendes nägid ka Hispaanlased suurt võimalikku ohtu kasulike asumaade säilitamisel. 7 Inglise teadlane Isaac Newton leidis seletuse jõule, mis taevakehi orbiidil hoiab, sünastas liikumise kolm põhiseadust, arvutas välja maa õiged mõõtmed, seletas tõusu ja mõõna. 7 Rootsi teadlane Karl von Linne jagas taimed ja loomad seltsidesse, sugukondadesse ja
Väga paljud rüütlid, kes vajasid raha ristisõtta minekuks, müüsid oma talupoegadele vabaduskirju. Nende vabaduskirjade alusel lunastas talupoeg-ori endale liikumisvabaduse ja pääses rüütli poolt temale pandud kurnavatest maksudest. Nii tekkis päris suurearvuline vabade villaanide kiht. Paljud teadused, näiteks astronoomia, matemaatika, arstiteadus, täienesid araabia mõjul väga palju. Araabia numbrisüsteem võeti ristisõdade ajal üldisele kasutusele. Ristisõjad äratasid ka Euroopalaste rahvusliku iseteadvuse. Enne ristisõdasid oli rahvuslik idee ja rahvuslik iseteadvus kogu Euroopas peaaegu tundmatud. Võõrsil ühe rahva liikmed tundsid, et nad peavad hoidma kokku, ja see sümpaatia ei kustunud ka siis, kui nad olid jõudnud koju. Iga rahva keel tõstis pärast ristisõdu pead, ja ladina keele hegemoonial oli varsti lõpp. Siit peale hakkas ajama juuri ka rahvakeelne kirjandus. 5
samasuguselt ja võrdselt tunda. Üks situatsioon jäi aga küll meelde. Kui Maarja sõbral, samuti Jaapanis õppival tšehhitaril Annal oli vaja pärast jalgrattaõnnetust arsti juurde minna, siis Jaapani kombekuse tõttu ei tohtinud ta haiglas teksapükse ära võtta, et arst ta katkist põlve ravida saaks, vaid tuli püksid katki lõigata. Raamatus oli kirjeldatud ning hästi välja toodud see, et jaapanlased ja nende kombed erinevad suuresti kõigist euroopalaste kommetest. See on nii kindlasti esiteks ajalooliste aspektide pärast ning ka sellepärast, et idamaad ei asu Euroopale kuigi lähedal ning aegade jooksul on meie kultuurid segunemata jäänud. Küll aga sain teada, et jaapanlased on äärmiselt korralikud ning sümpaatsed ning ka sarnaselt Ameerika ja Euroopa elanikega, on ka nemad harjunud tehnikaga käsikäes elama. Just Tokyos on leiutatud väga palju geniaalseid elektroonikaseadmeid, mis on edasi jõudnud meie kätesse kasutamiseks
Ajalooliselt on nendes piirkondades olnud erinevad rändevood, tulemuseks rassiline erinevus.[15] [Lisa 5] Rassiline ja etniline jaotus Brasiilia oli algselt asustatud indiaanlastega, kelle maa eurooplaste poolt vallutati ja ümberasustati. Brasiiliat eristab teistest riikidest kolm faktorit. Esiteks, Brasiiliasse toodi miljoneid aafriklasi, et asendada indiaani orjatöölisi. Teine faktor on seotud rahvusliku 4 identiteediga, põhiidee: euroopalaste, indiaanlaste ja aafrika ,,rasside" segunemine ongi Brasiilia rahvusriigi aluseks. Kolmandaks, ,,rassilise demokraatia" ideoloogia on väga sügavalt mõjutanud brasiilaste eneseteadvust ehk mina-vaatepilti. Immigrantide grupid, kes on lisanud erinevust brasiilia rassilisse ja etnilisse koosseisu on: eurooplased (peamiselt Portugalist, Hispaaniast, Itaaliast, Saksamaalt, Venemaalt), juudid, romad, araablased (Süüriast, Liibüast ja
annaabi.ee 
