kolooniat iseseisvateks riikideks. 5 Legendi järgi tekkis Ameerika lipp sedasi, et üks kolonist riputas teiba otsa oma triibulise voodikoti. 5 - Iseseisvussõjas kasutasid Ameeriklased lahkrivi taktikat, ehk nad ei olnud pikkades tihedates viirgudes vaid hajusalt, üritades tulistada puu või kivi tagant. 5 Usa riigikorraks sai nn föderaalvõim ehk tugev keskvõim. 6 Kesk- ja Lõuna-Aafrika tsivilisatsioonid olid aastatuhandeid elanud Euroopast eraldatuna. Euroopalased ja aafriklased vaevu teadsid üksteise olemasolust. Küll, aga kui Eurooplased nendest teada said hakkasid nad ära kasutama Aafrika võimude omavahelist viha ning hakati üle Atlandi ookeani viima orjastatud neegreid Ameerikasse, kus neid kaubeldi ja pandi tööle. Aafrika kaotas 16.-18. Sajand üle 15 miljoni inimest tänu orjakaubandusele. 6 Ladina-Ameerikaks nimetatakse Kesk- ja Lõuna-Ameerikat, mille jagasid omavahel ära Portugal ja Hispaania
Eriti tõhusalt aitasid NSVL'i mainet tõsta teadlaste ja inseneride saavutused kosmonautikas. Aastad 1957-1969 olid Nõukogude kosmonautika kuldajastu ja eriti edukad selle algusaastad. 1957 a. esimene Maa tehiskaaslane, 1961 a. 12.04 J. Gagarini kosmoselend. Hrustsov katkestas IV viisastaku ning kuulutas välja seitseaastaku. Majanduslik olukord oli paranemas, optimismiperiood. 1961 a. ehitatud Berliini müür tõi kaasa aga allakäigu, palju kommunismimeelsed euroopalased- ameeriklased olid pettunud, lubatud küllus NSVL'is jäi saamata, süvenesid probleemid riigipea isikuga. Hrustsov muutus järjest ettearvamatumaks ning 1964 a. sundis parteiladvik Hrustsovi valitsusohjad käest andma, võimule tuli Breznev. 8. Kriisid. Suess Egiptuse sisepoliitilisi probleeme läksid lahendama ühelt poolt Nõukogude Liit ja teiselt poolt Inglise ning USA väed. 1952 a. kukutasid rahvuslikult meelestatud ohvitserid korrumpeerunud kuningas Faruki
maha. Ka Hiina teadus ja tehnika oli Euroopast ülevõimsalt ees. Keskaja kahel viimasel sajandil toimus, aga otsustav muutus ja eriti maailma võimu suhetes. Euroopa tõusis juhtima majanduses, poliitikas ja teaduses. Selle põhjuseks peetakse muutusi inimeste maailmapildis ja vaimupildis. Need toimusid renessansi perioodil. Traditsiooniliselt on maadeavastuse põhjuseks peetud tulukat vürtsikaubandus. Osaliselt on see ka õige, aga motiivid olid siiski laiemad. Selle tagajärjel õppisid euroopalased tundma eelkõige teiste maade teadussaavutusi, leiutisi ja ka avardus nende maailmapilt. Seda kõike toetas Euroopa linnades tõusev kodanlus. Maadeavastuste tagajärjena arenes Euroopa tsivilisatsioon hüppeliselt. Majanduslikud ja usulised põhjused 1453 vallutati Konstantinoopoli ja see tähistab Bütsantsi lõppu. Lisaks sellele lõppes ka 100- aastane sõda. Need sündmused mõjutasid euroopaste elu. Türklaste vallutuste tulemusena läksid vanad kaubateed nende võimusesse. Suessi kanal
jõukeskuste väljakujunemist ka troopilises Aafrikas, mitemed nuubialaste riigid oli enne islami vallutust kristlikud ning loomulikult olid ristiusku ka Etioopia valitsejad. Alates 4. saj jõuabki kristlus troopilisse Aafrikasse, eelkõige Etioopiasse. Sellele järgneb leviku paus, sest araablaste vallutused Aafrikas mõjutasid seda ning ka Etioopia ehk Aksum piirati mitmete erinevate moslemi sultanaatide poolt sisse. Kristluse kolmas etapp jääb 15. saj, mil Lääne-Aafrikasse jõudsid euroopalased enda India mereteede otsingutel. 19. saj keskpaigast oli enamikus Sise-Aafrikas kristlus taas unustatud. 19. saj keskpaigast, kui Euroopa riikide koloniaalhuvi keskendus taas Aafrikale, aktiviseerus taas ka kristlik misjonitöö ning mitmed seltsid hakkavad kontinendil tegutsema, peamiselt küll rannikupiirkondades. 19. saj misjoni algusaegadel olid misjonärid tihti pärit konservatiivsest talupojalikust keskkonnast. Neil oli
annaabi.ee 
