Euroopa Liiduga ühinemise järel on tõenäoliselt raskem otseselt importida Kagu-Aasia riikidest, Jaapanist, Hiinast ning Ameerika Ühendriikidest. Euroopa Liiduga liitumine tähendas Eesti jaoks muuhulgas seda, et hakkasime osalema Euroopa Liidu väliskaubanduslepingute süsteemis Eesti ei sõlmi enam ise väliskaubanduslepinguid. Eesti poolt varem sõlmitud vabakaubandus-ja muud Kauplemissoodustusi andvad lepingud kaotasid liitumisel kehtivuse. Eesti liitumisel euroliiduga hakkasid senist vabakaubanduslepingut asendama ühise siseturu reeglid. Need hakkasid reguleerima ka Eesti kaubandussuhteid nende riikidega, kellega meil oli sõlmitud kahepoolne vabakaubandusleping (näit. Läti ja Leedu), aga kes ka ise astusid Euroopa Liitu. Eesti ja EFTA kaubandussuhteid hakkas reguleerima Euroopa Majandusruumi leping. Muude riikide osas pidi Eesti liitumise järel lähtuma euroliidu poolt sõlmitud lepingutest. Liitumise mõju Eesti väliskaubandusele.
hetkeolukorra märgusõna- toimetulek kohustustega, pangalaenudega, perega, iseendaga. Paralleeli peredes toimuvaga võib tõmmata siinkohal Euroopa Liidus hetkel toimuvaga. 2 Euroopa- mis edasi? Sinnamaani, kui liidu siseselt oli kõik (vähemalt näiliselt) ilus ja tore, ei osanud keegi (liikmesriik) näha euroliiduga liitumise kõrvalmõjusid ja iseennast kõrvaltvaataja rollis selles liidus. Ehk ollakse teadlikult peegel kildudeks löödud, et mingi hinna eest mitte ennast näha ja elada muretult selles näiliselt ilusas, optimistlikus mullis? Kui aga perekonnas (loe:liidus) ei oska mõni liige elada või õigemini elab üle oma võimete, jätab see tugeva jälje ka teistele pereliikmetele ehk liikmesriikidele. Mis siis teha? Kas aidata või pöörata selg või vaadata kõrvalt ja kritiseerida
sõiduautoliikluse ja kaubavedude mahu kasvu. Autoliiklusega kaasneb mitmeid keskkonnariske, mis mõjutavad ka inimese tervist, nt õhusaaste, müra jne. Toetuste juures jäetakse veel mainimata, mille arvelt see raha tuleb. Eestit küll saab mitmelt poolt abi, ent see on vaid murdosa sellest, mida riik oma tasakaalustamata ekspordi-impordipoliitikaga kaotab. Väliskaubanduse defitsiit oli 1997. aastal 20,9 miljardit krooni, 1998. aastal 21,8 miljardit krooni. Väliskaubanduse defitsiit Euroliiduga oli mõlemal aastal üle 15 miljardi krooni. Iseenesest ei tähenda 20 miljardiline aastadefitsiit 20 miljardi võrra vaesemaks jäämist. Umbes poole sellest saab Eesti riik kaudselt maksunduse, teeninduse, ostuturismi jms. kaudu tagasi. Ent vaesemaksjäämist tähendab see ometi. Eesti jääb oma naiivse ostupoliitikaga vaesemaks 10 miljardi krooni võrra aastas. Need riigid, kes sellest rikastuvad, võivad rahumeelselt paisata Eestisse toetusi näiteks 800 miljoni eest
liberaliseerimisega. Samas ei välista Brüssel kaubandussuhete määravat tähtsust oma partnerriikidega koostöös. On ju tõsiasi, et EL-iga assotseerumisleping on igale riigile ilma ulatusliku vabakaubanduslepinguta vaid kesine kahepoolne poliitilise värvinguga paberdokument. Ent eelnimetatust hoolimata on Brüssel mõistnud, et tal pole mõistlik lasta soiku minna koostöösuhetel ka nende riikidega, kes pole Euroliiduga sõlminud ulatuslikke vabakaubanduslepinguid. Nüüd on Brüsselis välja töötatud lepinguvorm, mida nimetatakse “naabruskoostöölepinguks”. Selline lepinguvorm sobiks riikidele, kes ei soovi või ei saa parajasti sõlmida Brüsseliga vabakaubanduslepingut, ent on huvitatud temaga koostöösidemete hoidmisest. Taoline lepinguvorm sobiks hästi näiteks Armeeniale, kes on surutud Venemaa poolt SRÜ
annaabi.ee 
