Roomas , tegevus toimus peamiselt Kreekas .Tegevus põhineb koomilisel konfliktil,ära vahetamisel või naljakal karakteril.Laval oli koor ja 3 näitl.Teemad võeti kaasajast.I komöödiavõistlus 488eKr.Kostüümiosad:mas,sussid,trikootaolised püksid,groteskselt polsterdatud tuunika ning suur punane tehisfallos . (tuntuim autor aristophanes) ,,Ratsanikud"räägib rahvavaesumisest Peloponnosose tagajärjel ja pilkab sõda pooldavaid võimukandjaid. ,,Konnad"pilkab Euripidest.Dionysos läheb allmaailma,et Euripidest ära tuua.Kuuleb Euripidese ja Aischylose dialoogi ja arvab et Aischylos on palju parem kirjanik ja vabastab ta . Vergilius"Aeneis" on rooma eepos,mis kujutab sarnaseid sündmusi e. Trooja sõda ja ta väejuhi Aenease eksirünnakuid Itaaliasse ja rooma rahva sünd. Vergilius on kõige kuulsam kirjanik antiikajast . Caesar(100-44eKr)Kõnemees,kirjanik,väejuht,riigitegelane,kes teostas reforme.Teosed-,,Märkmeid Gallia sõjast";"Märkmeid kodusõjast"
ja julmust. Nad on inimestele mõistetamatud ja sageli ka vaenulikud. Euripides mängis vastuoludega, millega kaasnes kriitiline suhtumine religiooni ja moraali. See sokeeris vaatajaid, mistõttu oli Euripides suhteliselt ebapopulaarne. Teda peeti lausa naistevihkajaks. Hinnati siiski tema teoste lüürilisi osi ja muusikat. Euripidese tragöödiate lõpus pole mitte punkt, vaid on küsimärk. Euripidest ja tema kangelasi on pilgatud Aristophanese komöödiates ("Ahharnlased", "Naised tesmofooridel", "Konnad"). Euripidese karakterid on kirglikud ja vastuolulised. Nad pole ülevad kangelased, vaid tavalised luust ja lihast, kirgede ja siseheitlustega kujud. Kired, mida Euripides kujutab, on tugevad, kuid inimesed, kes neid tunnevad, tavalised. Nende kohta on raske öelda, kas need on positiivsed või negatiivsed. Euripidese meelisvõte
Huvitub üksikisikust ja tema püüdlustest. Euripidese inimene pole kangelane, vaid tavaline luust ja lihast, kirgede ja siseheitlustega kuju. Kired, mida ta kujutab, on tugevad, kuid inimesed, kes neid tunnevad, tavalised. Ta oli esimene, kes käsitles psühholoogilisi probleeme ja esitas võrdlemisi sügava analüüsi. Tragöödias kohustuslik konflikt leiab Euripidesel aset inimeses endas. Mõistus jääb inimese (kangelase) sisemistes heitlustes tunnetele alla. Euripidest huvitab naise koht ühiskonnas. Ta on naiste vastu üpris kriitiline, kuid näeb neid vaimselt meestega võrdseina. Naiskarakterid ongi tal õnnestunuimad, nende psüühika kõige paremini avatud. Käsitletavad teemad: sõda, orjus, perekond, sundabielu. Aine on ka Euripidesel pärit mütoloogiast, kuid tema lähenemine sellele kriitiline, käsitlus realistlik, demütologiseeritud. o Euripides ei usu maailma valitsevate jõudude kõikteadlikkusse ja võimsusse nagu
Intriig on kellegi poolt juhitud sündmused (keegi hakkab sündmustega omalt poolt manipuleerima, sündmused ei kulge loomulikult). Süü on kellegi pihta suunatud (Oidipus ei olnud süütu ja tema surm rahuldas jumalate tahtmist). Norm oli jumalate õiglus ja see tuli teostada. Euripidese puhul alustatakse intriigi jumalad on isekad. Kui keegi saab sündmused enda kasuks keerata, siis ei ole enam norme/objektiivset õiglust sealt algab juhuse osa. Juhus on see mida saab juhtida. Pärast Euripidest tuleb komöödia sajand (4. sajand eKr): komöödia saab karakteri, juhuse ja intriigi. Vana-atika komöödia: poliitiline, päevakajaline, satiirne, karikatuuriline. Vana-atika komöödia juured asuvad dionüüsiates kommostes (lõbus, lärmav kamp, laule esitati pärast ohverdust). Kommos oli komöödia. Trogos sokk, oode laul, tragöödia siis sokulaul. Tragöödia oli pidulik, ülev, dionüüsia tseremoonia osa ametlik osa, komöödia oli aga osa peost. Vana-atika komöödiale
Kõige olulisemaks komöödia osaks on agoon, näidendi peategelaste sõnasõda. Vaidlus keerleb alati mõne aktuaalse poliitilise või muu ühiskondliku teema ümber, kusjuures koor harilikult kiidab ühte ja taunib teist vastast. Silmapaistev ateena komöödiakirjanik oli Aristophanes (450-388), kes kirjutas aktuaalse poliitilise sisuga komöödiaid. Aristophanes väljendas atika talupoegade vaateid, kritiseeris linnadeemost esindavaid populaarseid demagooge, ründas tragöödiakirjanik Euripidest, naeris välja uusi seisukohti esitavaid sofiste ja Sokratest. Aristophanese komöödiad puudutasid kõige põletavamaid päevaküsimusi, nagu näiteks rahu, mis oli väga aktuaalne Peloponnesose sõja ajal, lastekasvatust, naiste poliitilisi õigusi jne. Tema komöödiate süzeed iseloomustab haruldane loominguline fantaasia. 44 komöödiast on säilinud 11. Aristophanese poliitiliste komöödiate seast on silmapaistvaim teos "Ratsanikud". See oli
annaabi.ee 
