Ühelt poolt läheb kõne neljast maksiimist mööda R. Wells keeleteadlane, palub välja viisakuse kui PP (polite principle) mis tihti töötab kooperatiivsuse vastu. Ta päästab olukordasid. Grice esitab koop. põhimõtteid kui universaalseid. Viisakuspõhimõtted ei saa aga olla viisakad ühes ja ka teises kultuuris. Jaapani keeles tuleb vältida ,,ei" ütlemist, tuleb rääkida vihjates, läbi presuppositsiooni. Kuidas nim. asju? Inglise kirjanik J. Lilly kirjutas teose ,,Eupheus", kus nimetatakse asju ümber eufemism ; vastand on kakofoonia ebakõla, ,,imelik". Tuleb rääkida vihjamisi ja kaudselt. Kõneaktid speech act J. Austin 1960. postuumselt välja antud raamat ,,How to do things with words". Austini loengud võeti linti; ta ei improviseerinud, luges loenguid täpselt. J. Searle. Pragmaatika. Austini teos avas uusi perspektiive keelefilosoofias. Kõnelemine on eesmärgistatud tegevus ja keel on selle vahend. Keel on
Ühelt poolt läheb kõne neljast maksiimist mööda R. Wells keeleteadlane, palub välja viisakuse kui PP (polite principle) mis tihti töötab kooperatiivsuse vastu. Ta päästab olukordasid. Grice esitab koop. põhimõtteid kui universaalseid. Viisakuspõhimõtted ei saa aga olla viisakad ühes ja ka teises kultuuris. Jaapani keeles tuleb vältida ,,ei" ütlemist, tuleb rääkida vihjates, läbi presuppositsiooni. Kuidas nim. asju? Inglise kirjanik J. Lilly kirjutas teose ,,Eupheus", kus nimetatakse asju ümber eufemism ; vastand on kakofoonia ebakõla, ,,imelik". Tuleb rääkida vihjamisi ja kaudselt. Kõneaktid speech act J. Austin 1960. postuumselt välja antud raamat ,,How to do things with words". Austini loengud võeti linti; ta ei improviseerinud, luges loenguid täpselt. J. Searle. Pragmaatika. Austini teos avas uusi perspektiive keelefilosoofias. Kõnelemine on eesmärgistatud tegevus ja keel on selle vahend
kujutlusi. Teadlik, kokku lepitud utopism. Lembeellu süüvimine, armastuse nukrus ja valu, traagiline motiiv. · Lamburiteema oli toonud renes. Proosaromaani Boccaccio, kuid suurmoe algatas J. Sannazaro ,,Arkaadia". Nii proovisid samalaadset asja viljeleda veel Jorge de Montemayor, Cervantes, Philip Sidney, Lope de Vega, John Lyly (viimane lõi lillelise ja iluseva stiili mida hakati nimetama eufismiks tal oli teos ,,Eupheus ehk Teravmeelsuse Anatoomia"). · Manerism aritokraatlik üleminek hilisrenessansilt barokile ja klassitsismile. · Paralleelselt Boccacciost alates jooksis ka realistliku romaanini viiv suund. Sellistes romaanides näidati elu sõltuvust maistest teguritest ja ühsikonnast. Kui rüütli ja lamburiromaanides keskenduti kangelase isiklikule elule siis realistlik romaanitüüp
jäi pooleli, palju luuletusi sees. Philip Sidney (oli ka tähtsamaid sonetikirjanikke Spenceri ja Shakespeare kõrval) Inglismaa R kirjanik kirjutas ka Arkadia 1590 ja Lope de Vega kirjutas samanimelise teose 1598. Seega üleeuroopaline. Intiimne temaatika. Armusuhted peamised. John Lily on proosakirjanik, kes sai tuntuks kahe teosega, kus peategelaseks Euphuese nimeline noormees. Tema armuseiklused salongides, aristokraatia piires. 1579 Eupheus ehk tervameelsuse anatoomia", 1580 Euphes ja tema Inglismaa" Paistsid silma lillelise väljendusviisi ja keeruliste kõnekujunditega, ülespuhutud stiil, ornamentika. Sellest nimest ka saanud mõiste, mis ülespuhutud, ornamentaalsest stiili tähistab. D'Urfe ja tema romaan ,,Astree" on prantsuse pretsioosse kirjanduse võtmeteos. Pastoraalne, mütoloogiline temaatika läheb edasi. Realistliku romaani eelkäija on ,,Calisto ja Melibea" 1540te keskpaigast,