· Saksamaa pidi loovutama piirialad ning riigi territoorium vähenes 1/8 võrra. · Võitjad võisid okupeerida Reini vasaku kalda ala 15 aastaks, Reini paremkalda pidi Saksamaa 50 kilomeetri ulatuses demilitariseerima (Saksamaa ei tohtinud omada kindlustusi, relvastust jm, ega teostada sõjalisi operatsioone) · Saksamaa piirialad jagunesid järgmiselt: Prantsusmaa sai Alsace'i ja Lorraine'i, Belgia Eupeni ja Malmedy, Tsehhoslovakkia osa Sileesiat, Poola Poznai, osa Lääne-Preisimaad ja Pomorzest nn Poola koridori. · Gdask (Danzig) kuulutati vabalinnaks Rahvasteliidu halduse all. · Klaipeda (Memel) läks võitjariikide valdusse, liideti 1923. Leeduga. · Schleswigi (Taanile), Ülem-Sileesia (Poolale, kuigi 60% pooldas liitumist Saksamaaga) ja Ida- Preisimaa lõunaosa (Poolale) riiklik kuuluvus määrati rahvahääletusega. · Saarimaa läks 15 aastaks Rahvasteliidu haldusesse
Flaamid esitasid rahvuslikke nõudmisi: 1989 saavutasid nad flaami ja prantsuse keele võrdõiguslikkuse. Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 6 I maailmasõja alguses okupeeris Saksamaa suurema osa Belgiast, hoolimata selle neutraalsusest. Albert I juhtimisel jätkas Belgia sõjavägi Antandi poolel võitlemisest. 1918 vabanenud Belgia sai 1919 Versailles' rahulepinguga Eupeni ja Malmedy ning mandaatalana Saksamaa koloniaalvalduse Ruanda-Urundi. 1920 sõlmis Belgia Prantsusmaaga sõjalise liidu ning 1923 osales Ruhri okupeerimises. Kuningas Leopold III kuulutas Belgia 1936 uuesti neutraalseks. 1940 okupeeris Belgia Saksamaa, keda Belgias toetasid reksistid. Londonis tegutses Belgia pagulasvalitsus. 2. IX 1944 vabastasid liitlased Brüsseli, aasta lõpuks oli enamik maast vabastatud. II maailmasõja järel oli Belgia mitme rahvusvahelise organisatsiooni asutajaliige
Pariisi rahukonverentsi käigus valmistati ette 5 rahulepingut Saksamaa ja tema liitlastega. Tingimused · Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandiku võrra. Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50 km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. Saksamaa piirialad jagunesid järgmiselt: Pransusmaa sai Alsace'i ja Lorraine'i, Belgia Eupeni ja Malmedy, Tsehhoslovakkia osa Sileesiat, Poola Poznai, osa Lääne-Preisimaad ja Pomorzetist nn Poola koridori. Gdask (Danzig) kuulutati vabalinnaks. Klaipeda (Memel) läks võitjariikide valdusse ja liideti 1923. Leeduga. Schleswigi, Ülem-Sileesia ja Ida-Preisimaa lõunaosa riiklik kuuluvus määrati rahvahääletusega. Saarimaa läks viieteiskümmneks aastaks Rahvasteliidu haldusesse. Saarimaa
Austria ja Ungari olid sõja lõpuaastal lagunenud, selle tõttu oli nendega ka eraldi leping. Versailles'i rahuleping. Saksamaa sai suuri territoriaalseid kaotusi. Elsass-Lotring läks tagasi Prantsusmaale. Seal oli palju rauamaaki ja kivisütt. Saarimaa läks 15 aastaks Prantsusmaale, (ametlikult läks Rahvasteliidule, kuid Prantsusmaa valitses). Pärast 15 aastat toimuks hääletus, kus Saarimaa elanikud saavad otsustada, kelle all nad soovivad elada. Belgia sai Eupeni ja Malmedy, kaks väikest piirkonda. Schleswig oli segarahvuslik ala Põhja-Schleswig läks Taanile, Lõuna-Schleswig jäi Saksamaale. Danzig (Gdansk) sai vabalinnaks, see kuulunud kellelegi, vaid oli täoieesti eraldi. Klaipeda annekteeriti äsja tekkinud Leedu riigi poolt. Poznan ja idapoolne Ülem-Sileesia läksid Poola riigile. Poola sai väljapääsu merele - ,,Poola koridor". See lõikas Saksamaa alad kaheks, oli neile moraalselt suur löök. Kaotasid nad kõik kolooniad.
annaabi.ee 
