teemadega, kuid see-eest oskan nii fraseerida, et väänan neist kõik, mis võimalik." * meloodiate kontrapunktiline ühendamine, tihe faktuur * hilisel perioodil neoklassitsistlikud tendentsid: selge tonaalsus, vorm, ideaaliks Mozart. Richard Straussi teosed: Sümfoonilised poeemid "Macbeth" (1888/90) "Don Juan" (1888) "Surm ja kirgastumine" ("Tod und Verklärung"; 1889) "Till Eulenspiegel" ("Till Eulenspiegels lustige Streiche"; 1895) "Nõnda kõneles Zarathustra" ("Also sprach Zarathustra"; 1896) "Don Quijote" (1897) "Kangelase elu" ("Ein Heldenleben"; 1898) "Kodusümfoonia" ("Symphonia domestica"; 1903) "Alpisümfoonia" ("Eine Alpensinfonie; 1915) Ooperid "Guntram" (1894) "Feuersnot" (1901) "Salome" (1905) "Elektra" (1909) "Roosikavaler" ("Der Rosenkavalier"; 1911) "Ariadne Naxosel" ("Ariadne auf Naxos"; 1912/16)
Samuti tutvustas Ritter Straussile Wagneri esseesid ning Schopenhaueri kirjutisi. Strauss jätkas Ritteri ooperite dirigeerimist ning hiljem kirjutas Ritter luule, mis põhines Straussi enda loomingus ,,Surm ja kirgastumine". Selle äsja avastatud huvi resultaadiks oli Straussi esimene tükk, mis näitas tema täiskasvanulikku iseloomu ja karakterit - ,,Don Juan", nagu ka ,,Surm ja kirgastumine" (18881889). Sellele järgnesid: · ,,Till Eulenspiegel" (,,Till Eulenspiegels lustige Streiche") (189495), · ,,Zarathustra keel" (1896) · ,,Don Quijote" (1897) · ,,Kangelase elu" (189798) · ,,Kodusümfoonia" (190203) · ,,Alpisümfoonia" (19111915). 19nda sajandi lõpul pööras Strauss oma tähelepanu ooperile. Tema kaks esimest katset antud zanris olid ,,Guntram" (1894) ning ,,Feuersnot" (1901). Neid peeti kõlbmatuteks ning need sattusid suure kriitika alla. Siiski, 1905 aastal lõi ta teose "Salome" (mis põhines Oscar
Kaldus oma helikeeles monumentaalsusesse, kasutas hiigelkoosseise ja suuri helimaalinguid. Tema sümfoonilised poeemid olid programmi keerukuse tõttu vägagi raskesti jälgitavad. Strauss kirjutas 17 ooperit, 2 balletti, 8 sümfoonilist poeemi, 2 sümfooniat, väikevorme orkestrile ja kammerkooridele. Sümfoonilised poeemid "Macbeth" (1888/90) "Don Juan" (1888) "Surm ja kirgastumine" ("Tod und Verklärung"; 1889) "Till Eulenspiegel" ("Till Eulenspiegels lustige Streiche"; 1895) "Nõnda kõneles Zarathustra" ("Also sprach Zarathustra"; 1896) "Don Quijote" (1897) "Kangelase elu" ("Ein Heldenleben"; 1898) "Kodusümfoonia" ("Symphonia domestica"; 1903) "Alpisümfoonia" ("Eine Alpensinfonie; 1915) Teisi teoseid Olympische Hymne koorile ja orkestrile (1934) Metamorphosen 23 keelpillile (1945) Neli viimast laulu (Vier letzte Lieder) (1948) Süit 13 puhkpillile (1884)
Til Eulenspiegel Einige der lustigen Geshichten über Till Eulenspiegel, der bekannte Spamacher, der um 1300 n.Ch. im Braunschweigichen Herzogtum Lauenburg geboren sein und dort gelebt haben soll. Im Städtchen Mölln, das inmitten lieblicher Seen und Buchenwaldungen liegt, kann der Besucher noch heute den Grabstein Till Eulenspiegels und dazu den verrosteten Degen, sowie einen Streifen Bandeisen, der wie ein Brillenreif gebogen ist, sehen. Dieser Degen und die Brille sollen dem Narren des deutschen Volkes gehört haben. Der Grabstein ist die einzige schriftliche Urkunde, die beglaubigt, dass Till Eulenspiegel wirklich gelebt hat und im Jahre 1350 im Mölln gestorben ist, Auf diesem Grabstein steht geschrieben: Diesen stein soll niemand erhaben
annaabi.ee 
