oluliseks on sigimisajad jms. makroevolutsioon-liigist kõrgemate organismirühmade(perekondade,seltside,klasside) teke ja areng. Progresse Divergents Konvergents e.täiustumine e.mitmekesistumine e.sarnastumine uute eri elupaikade eri päritolu organismid keerukamate,täiuslikum algtüüpide lahknemine samastuvad sarnastes ate organismide teke. uuteks liikideks tingimustes -eukarioodid -vaalal ja kala lahknevad voolujooneline keha -tekkisid koed,organid seenteks,taimedeks,lo -kõrbetingimustes -üherakulistesttekkisid omadeks piimalillelised,kaktuseli hulkraksed -imetajad kohastuvad
Viis riiki: looma r, taime r, seene r, mikroorganismide r(bakterid), protistid(ainur) Molekul molekulaarbioloogia Rakuorganellid rakupetus e tstoloogia Rakk rakupetus e tstoloogia. eelutuumsed e prokarioodid (bakterid, pristuumsed e eukarioodid(loomarakk) Kude histoloogia- hesuguse pritolu ehituse ja talitlusega rakkude rhm Elund,organ, elundkond anatoomia, fsioloogia Organism anatoomia, fsioloogia, sstemaatika Populatsioon koloogia rhm he liigi isendeid, kes mingil kindlal ajahetkel elab kindlal territ ja vimelised omavahel ristuma Liik sstemaatika, anatoomia kik sarnased isendid Kooslus koloogia kik hel maaalal eksisteeruvad populatsioonid kossteem koloogia eluta keskkond + elusloodus(muld hk kivi + kalad)
Mida sügavamal seda vanemad) 2. ABSOLUUTNE VANUS (tegelik vanus) 3. GEOKROMOLOOGILINE VANUS (skaala, mitmest piirkonnast võetud tulemused analüüsitakse ja võrreldaks) Teooriad Maal elu tekke kohta: 1. Suure Paugu teooria 2. Iseärkamise teel 3. Taevakehade tagajärjel Elu Maal ei ole enam elutust ainest võimalik, sest vanasti puudus osoonikiht, mullakiht ja vaba hapnik. Elu areng Maal: *Eeltuumsed ehk prokarioodid *Päristuumsed ehk eukarioodid *Hulkraksed *Käsnad, ainuõõssed, ussid, molluskid, lülijalgsed *Algelised sõnajalataimed *Maismaaloomad- lülijalgsed *Kalad *Kahepaiksete areng *Algelised sammaltaimed- ürgraikad *Paljasseemnetaimed- okaspuud *Roomajate areng *Esimesed imetajad *Linnud *Õistaimed ehk katteseemnetaimed *Inimeste areng
RAKUÕPETUS MÕISTED: 1. TSÜTOLOOGIA teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 2. MÜKOPLASMA kõige väiksem rakk 3. PROKARIOODID organismid, kes on eeltuumsed, neil puudub piiritletud rakutuum ja membraansed organellid 4. EUKARIOODID päristuumsed, esineb piiritletud rakutuum ja membraansed organellid (nt taimed, loomad, seened, protistid) 5. RAKUMEMBRAAN kõik rakud on sellega ümbritsetud, kahekihiline, koosneb põhiliselt valkudest ja fosforlipiididest. 6. PASSIIVNE TRANSPORT rakk ei kuluta energiat ainete transportimisel 7. AKTIIVNE TRANSPORT vajab alati lisaenergiat 8. FAGOTSÜTOOS selle teel satuvad rakku mitmesugused suuremad aineosakesed ja makromolekulid
Elu areng Maal/Bioloogiline EV I. Esimesed organismid maal ~4-3 miljardit aastat tagasi •bakteri taolised →•ainuraksed →•eeltuumne – prokarüoodid •anaeroobsed – ei tarvita hapnikku •heterotroofid – ei tooda ise orgaanilist ainet anorgaanilisest ainest •fotosüntees Muutused:1.Fotosüntees →O₂ →O₃ = tekkis atmosfääri 2.aeroobsuse teke II. Eukarioodid – päristuumsed •mitokonder/kloroplast →tekkisid endosümbioosi teel (algselt eraldi organismid) →muutusid organellideks Muutused:1.mitoos 2.rakusisene tööjaotus 3.suguline paljunemine III. Hulkraksed organismid (olid paremini kaitstud väliskeskkonna eest) • Esimesed olid vetikad •Esimesed hulkraksed loomad – käsnad Muutused:1.organite teke – tööjaotus (juured,vesi,vars-kaitse)
Kas tänapäeva tingimustes on keemiline evolutisioon võimalik? Miks? 7. Taimede evolutsiooniline arenemine Maal. 1. Vetikad(esmane hapniku tootja) 2. Soontaimed 3.1 Eostaimed osjad(kidad), kollad(päris raikad), sõnajalad 3.2 Seemnetaimed- katteseemnetaimed(õisseemned), paljasseemnetaimed- okaspuud, hõlmikpuud, palmlehikulaadsed. 8. Loomade evolutsiooniline arenemine Maal. 1. Ainuraksed- eeltuumsed e. pvokarioodid, päristuumsed e. eukarioodid 2. Hulkraksed- 1. teod, krabid, peajalgsed 2. lülijalgsed 3. käsnad 4. lõuatud 5. kõhrkalad 6. putukad 7.kahepaiksed 8. roomajad (hiidsisalikud, dekotondid, tiibsisalikud, kalasisalikud) 9.luukalad 10. imetajad 11.linnud 9. Hardy-Weinbergi seadus. Mis tingimustel kehtib? Miks pole sellist populatsiooni looduses olemas? Hardy-Weinbergi seadus populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus: suures, vabalt ristuvas populatsioonis püsivad alleeli- ja genotüübi sagedused põlvkonniti
süsihappegaas * Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest * Saprotroof - surnud orgaanilises aines elunev ja sellest toituv organism * Biotroof - organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil või on viimasega mutualistlikes suhetes * Parasiit - elusa organismi arvel elav ja toituv organism * Sümbiotroof - sümbioosi vahendusel toituv ja elunev organism Eukarioodid (mõisted pro- ja eukarüoodid e eel-ja päristuumsed organismid; meioos, mitoos. Elutsükli faasid (haploidne, dipoidne ja dikarüoosne e kasiktuumne faas). Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt (mõisted homo- ja heterotallism; pleomorfism, tele- ja anamorf; eoste ja koniidide tüübid). Pikad torujad rakud e seeneniidid e hüüfid (rakuvaheseinte olemasolu või puudumine - tsönotsüütne seeneniit); hüüfi tipmine ja
Kõik organismid koosnevad rakkudest Iga uus rakk saab alguse olemas olevast rakust, selle jagunemise teel Rakkude ehitus ja talitus on vastastikkuses kooskõlas Rakkude mitmekesisus. Rakutuuma ehituse alusel jagatakse rakud kaheks: Prokarioodid ehk eeltuumsed – puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle; nt bakterid. 13 Eukarioodid ehk päristuumsed- tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid; nt looma-, taime-, seene- ja protistirakud. Üherakulised organismid. Mikroskoopiliste mõõtmetega. Harilikult iseloomuliku väliskujuga. Aine- ja rakuvahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Nt bakterid, algloomas, pärmseened. Hulkraksed organismid. Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitusega. Nt selgrootud, selgroogsed loomad, taimed. Neli põhilist koetüüpi.
annaabi.ee 
