rohketel alaliikidel võib olla aniisi, tüümiani või kaneeli, aga ka sidruni või mõne muu puuvilja lõhn ja maitse. Tema lehtedel ning vartel on kuni õitsemiseni meeldivalt tugev palsamilõhn, mis meelitab aeda mesilased ja linnud. Kõige vürtsikam on väikeseleheline basiilik. 4. KEEMILINE KOOSTIS Õitsemise eel kogutud taime võrsed sisaldavad kuni 1,5% eeterlikke õlisid. Peamised koostisained on metüülchavikool, eugenool ja linalool. Basiilik sisaldab hulgani park- ja mõruaineid. Parkainete toimel muutubki basiilik valguse käes kuivatamisel tumedaks. Samuti leidub õites kamprit ning terpeene. Basiilik sisaldab nii glükosiide 4 Basiilik (mõru maitse), saponiine, vitamiine, mineraalaineid ja roheliseklorofülli, mille all on peidus karotenoidid, kui ka C- ja B5-vitamiini. 5. KASVATAMINE
aroomiained. Sünteetilistest aroomiainetest 99% on loodus-identsed ning 1%-le looduses vastet ei esine. Eeterlikud õlid Eeterlikud õlid saadakse veeaurudestillatsioonil. Paljud eeterlikud õlid sisaldavad terpeenseid süsivesinikke, mis kergesti auto-oksüdeeruvad ja polõümeriseeruvad. Eeterliku õli domineeriv komponent: 1) 1,8-tsineool eukalüptis 2) 1(-)-mentool piparmündis 3) Anetool aniisi seemnetes 4) Eugenool nelgis 5) Tsitraal (geraniaali ja neraali segu, mis on sidruni-või laimiõli komponendid) Ekstraktid, absoluudid Lahustina kasutatakse: 1) Heksaani 2) Atsetooni 3) Etanooli 4) Vett 5) Toiduõli 6) Toidurasva 7) Vedelat CO2 (saab hea saagise) Kui kasutatavat lahustit ei eemaldata, nimetatakse toodet ekstraktiks. Ekstrakti lõhna intensiivsus on võrreldes puhta eeterliku õliga 102-103 korda nõrgem. Destillaadid
Guajav on pirnikujuline või ovaalne marivili, kaaludes sordist olenevalt keskmiselt 150 400 grammi. Sorte on praeguseks sadu ning aretatakse juurdegi. Sort määrab viljaliha värvuse, kas siis valge roosakaskollase, erkroosa või punase. Vilja kest on sile või krobeline, enamasti kollane või õunroheline. Kest sisaldab ülirikkalikult C-vitamiini, kuid võib niisama söömiseks olla liiga kõva või tuim. Guajaavi meeldiv aroom on erakordselt tugev, seda tekitab eeterlik õli eugenool. Täisküpse viljaliha magushapu maitse meenutab ühtaegu maasikat ja pirni ning troopilisi puuvilju. Guajaavi keskel on ülejäänud viljalihast veidi tumedam kerajas keskosa. Selles paiknevad seemned, mille arv võib ulatuda viiesajani. Leidub ka seemneteta sorte, kuid millegipärast ei kodune need väljaspool oma algset kasvupaika. Guajaavid kuuluvad nende viljade hulka, mille küpsemine jätkub veel kaua pärast noppimist. Et
buketti. Kodusel teel hoidiste valmistamiseks sobib värskelt kasutada, eriti tomatihoidistes. India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Basiilikut tunti ka vanas Kreekas ja Roomas. Keskajal oli ta laiemalt tuntud kui vahend mürgiste putukate hammustuste ja skorpioni salvamise vastu. Basiiliku ürt sisaldab kuni 1,5% eeterlikke õlisid, lisaks park- ja mõruaineid. Peamised koostisained on metüülchavikool, eugenool ja linalool. Õites leidub veel kamprit jt terpeene. Basiilik sisaldab ka glükosiide (mõrumaitse), saponiine, vitamiine, mineraalaineid ja rohelise klorofülli all on peidus karotenoidid. Sidrunmeliss- on huulõieliste sugukonda kuuluv rohttaim. Sidrunmeliss on mitmeaastane rohttaim, mis kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja Vahemeremaades. Taime nimi tuleneb sellest, et see lõhnab kergelt sidruni järgi. Taimest on tehtud teed, kasutatud arstimeis. Seda on kasutatud ka maitseainena.
buketti. Kodusel teel hoidiste valmistamiseks sobib värskelt kasutada, eriti tomatihoidistes. India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Basiilikut tunti ka vanas Kreekas ja Roomas. Keskajal oli ta laiemalt tuntud kui vahend mürgiste putukate hammustuste ja skorpioni salvamise vastu. Basiiliku ürt sisaldab kuni 1,5% eeterlikke õlisid, lisaks park- ja mõruaineid. Peamised koostisained on metüülchavikool, eugenool ja linalool. Õites leidub veel kamprit jt terpeene. Basiilik sisaldab ka glükosiide (mõrumaitse), saponiine, vitamiine, mineraalaineid ja rohelise klorofülli all on peidus karotenoidid. Sidrunmeliss- on huulõieliste sugukonda kuuluv rohttaim. Sidrunmeliss on mitmeaastane rohttaim, mis kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja Vahemeremaades. Taime nimi tuleneb sellest, et see lõhnab kergelt sidruni järgi. Taimest on tehtud teed, kasutatud arstimeis. Seda on kasutatud ka maitseainena.
annaabi.ee 
