tähelepanu heade geenide leviku soodustamisele ja nende kandjate julgustamisele rohkeid järglasi muretseda, juhtides samal ajal tähelepanu keskkonnatingimustele (toitumine, tervishoid, kasvatus). 1924.a alustas tegevust Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts, 1931 loodi selle juurde Eesti Sugukondade Uurimise Büroo Tartus. Genealoogias nähti praktilisi rakendusvõimalusi pärilike haiguste ohufaktori väljaselgitamisel. Tol ajal kujunes Eestis välja eugeenikute koolkond. 1939.a avati Tartu Ülikoolis eugeenika õppetool. Eesti eugeenikute seas olid juhtpositsioonil arstid ja bioloogiateadusega seotud inimesed. Eesti tuntuimaks eugeenikuks oli Hans Madisson (1887-1956). 14. Ajalooline geograafiadef ja põhimõisted Piiriteadus, jääb ajalooteaduse ja geograafia piirimaile. Uurib minevikus olnud administratiivseid piire, rahvastiku paiknemist (teatud ajajärkudel)
1950.-1960. aastaist saab rääkida ka inimesegeneetika uuestisünnist (pärast eugeenika poolt domineeritavat perioodi, millest kohe edaspidi), meditsiinigeneetika tekkest. 1970. aastate keskpaik prenataalne diagnostika. EUGEENIKA (tõutervishoid) on oluline etapp inimkonna mõtteloos. Termin inimtõu bioloogilisele parandamisele pühendunud teadusharu kohta võeti kasutusele 1883. a inglise teadlase F. Galtoni poolt. Galtonit mõjustas evolutsiooniõpetus ning tema nägemuses oleks eugeenikute roll inimliigi evolutsiooni suunamine (=tõuaretus). Eugeenikud nägid oma eesmärkide saavutamiseks kahte viisi: kas soodustades eelistatud inimtõugude ja -rühmade päriliku alge levimist (positiivne eugeenika) või vabanedes vähemsoovitavatest gruppidest nende paljunemise pidurdamise läbi (negatiivne eugeenika). Eugeeniline mõte sai uut hoogu sajandivahetusel, mil taasavastati Mendeli tööd, tekkis geneetika ning arenes edasi
siis saame ka inimese iseloomu kohta midagi öelda. Näiteks terav koerakoon näitab koleerilist temperamenti jne. loomafüsiognoomika hakkas edasi arenema ja 18. sajandil tekkis füsiognoomika, mille rajajaks peetakse sakslasest pastorit Lavater´i leidis, et sarnaste pattudega inimestel on sarnased näojooned. 4.1. Somaatiline käsitlus. (C. Lombroso) Darwini evolutsiooniteooriatest ja eugeenikute liikumisest arenesid välja paljud hälbelisuse uuringud, nt 19. sajandil frenoloogia, mis lähtus kolju kujust. Itaalia sõjaväearst Cesare Lombroso arvas näiteks, et hälvikud on inimese evolutsiooni varasemate vormide geneetilised tagasilöögid. Ta arvas, et just geenid on ainus puhtinimlik jõud, mille mõjus ei ole alust kahelda ja just geenid aitavad tema arvates saada selgust inimeste käitumisvariantide suhtes.
massiivne kolju; seisev pilk; hõredad juuksed; ebaproportsionaalne kehaehitus; väga paksud; väga kõhnad K.Leonhard toob välja aktsentueeritud isiku. Eriliste psüühiliste omadustega inimesed, tavakeskkonnas n-ö normaalsed, teatud sots tegurite ilmnedes avaldub nende psüühikas kõrvalekalle väliste ärritajate suhtes (nt. psühhopaadid, neorootikud). (a) somaatiline: C. Lombroso: Darwini evolutsiooniteooriatest ja eugeenikute liikumisest arenesid välja paljud hälbelisuse uuringud, nt 19. sajandil frenoloogia, mis lähtus kolju kujust. Inimene juba sünnib kurjategijana. Liikumatu pilk, laiad põsesarnad, kõõrdsilmsus, liiga tihe karva kasv. Uuris kurjategijaid peale nende surma. Kui saaks muuta geneetilist koodi, siis saaks paraneda. Itaalia sõjaväearst Cesare Lombroso arvas näiteks, et hälvikud on inimese evolutsiooni varasemate vormide geneetilised tagasilöögid.