21. Psühholoogias ei ole võimalik rakendada matemaatikat Hamilton- (1788-1856) Meelde jääb ainult mõni asi paljudest. Tõestas eksperimentidega. Seaduspärasus- keskmine mälumaht on 5+-2 Weber-mees, kes püüdis hakata eristama eristusläve. Fechner-Psühhofüüsika seadus Wundt-1879.a. Loos Leipziggis psühholoogiahaigla Kraepelin-oli saksa psühhiaater, töötas Leipzigi psühhiaatria haiglas Galton-oli inglise eugeenik ja antropoloog. 22. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 23. Teadusliku psühholoogia sünd- 1879 Leipzigi ülikoolis Wilhelm Wundt rajas ja plaanipäraselt hakkas läbi viima inimese psüühika uurimise katseid 24. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 25. Arengupsühholoogia, biopsühholoogia, eripsühholoogia, spordipsühholoogia, kliiniline- ja kognitiivne psühholoogia, KOOLIPSÜHHOLOOGIA NÕUSTAMISPSÜHHOLOOGIA TERVISEPSÜHHOLOOGIA
Carl Friedrich Gauss oli saksa matemaatik, astronoom, polühistor ja füüsik. Gaussi peetakse oma varajase matemaatilise võimekuse tõttu imelapseks. Gauss on olulise panuse andnud paljudesse teaduse valdkondadesse, sealhulgas arvuteooria, statistika, matemaatiline analüüs, diferentsiaalgeomeetria, geodeesia, geofüüsika, elektrostaatika, astronoomia ja optika. Gauss oli imelaps. Sir Francis Galton oli inglise viktoriaanlik psühholoog, polühistor, antropoloog, eugeenik, maadeavastaja, geograaf, leiutaja, meteoroloog, geneetik, psühhometrist ja statistik. Ta löödi rüütliks aastal 1909. Galton kirjutas üle 340 raamatu ja teadusartikli. Tema mõtles välja korrelatsiooni mõiste statistikas ning populariseeris ka regresseerumist keskmise suunas (keskmisele taandumise reegel). Ta oli esimene, kes kasutas statistilisi meetodeid uurimaks inimestevahelisi erinevusi ning intelligentsuse pärilikkust
aastaseks aga selleksajaks ei saadud raha kokku ja ausammas ei valminud. 1939. Aastal võeti ausamba ehitus jälle plaani, sel korral toimusid ka läbirääkimised skulptor Ernst Jõesaarega. 1.2. Isiklik Jüri Vilms sai tunnustuseks Vabadusristi III liigi 1. järk, 1920 (postuumselt, tsiviilteenete eest). Jüri Vilmsi oli abielus Marie Oberstiga kellega ta tutvus õpingutepäevil Tartu ülikoolis. Jüri Vilmsi vend oli Juhan Vilms ta oli arst ning eugeenik ehk tõutervishoid see on liikumine, mis propageerib inimkonna genofondi parandamist. Jüri Vilmsi isa oli Rein Vilms, kes sündis 26. detsembril 1852. Aastal ja suri 4.juuli 1922. aastal ta elas 69-aastaseks. Jüri Vilmsi ema oli Mari Vilms lapsepõlve nimega Part. Ta sündis 23. Jaanuaril 1861. Aastal ka suri 9. Jaanuaril 1936. Aastal. Ta elas 74-aastaseks. Vilmside hauaplats asub Pilistvere kalmistul. 5 KOKKUVÕTE
" (Kalling Eesti Arst) Aadu (Ado) Lüüs (1878-1967-Stockoholmis) oli seltsi asutajaliige ja esimees (1924-1937). Arstiteadlane, pediaater, teadlane. Oli Eesti esimene lastearst-teadlane. Avaldas üle 90ne teadustrükise, milles käsitles lastehaigusi, tervishoiu ülesandeid ning laste- ja emadekaitset Eestis ja teistes maades, eugeenikaliikumist, meditsiinilisi organisatsioone. Hans Madisoon (kuni 1936 Madisson) (1887 - 1956) oli eesti arst ja eugeenik. NKVD arreteeris Madisooni 1945.a ja saatis ta vangilaagrisse Tjumeni oblastis. Süüdistuseks oli osavõtt Tartu vanglas 1941.a mõrvade uurimisest. Ta vabanes 1954. http://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Madissoon Juhan Aul (aastani 1931 Klein) (18971994) oli Eesti antropoloog, zooloog ja eugeenik. Kaitses 19. märtsil 1938. A doktoriväitekirja "Lääne-Eesti maakondade eestlaste antroplooogilisi tunnuseid ja tõuline kuuluvus"
1959-1959 tegi Läänemere idaosas suureulatuslikke zoobentose uuringuid. Ta on tegelenud veekogude reostamise, bioindikatsiooni ja eutrofeerumisega. Järvekülg on uurinud ka Eesti jõgede põhjaloomastiku. Ta on Soome lahe kaitse rahvusvaheline ekspert. [Teadus 1 A-Ki. Eesti teaduse biograafiline leksikon. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000] (lk. 486) Juhan Aul (aastani 1931 Juhan Klein; 15. oktoober 1897- 29.august 1994) Aul oli Eesti eugeenik, antropoloog ja zooloog. Õppis Taali ministeeriumikoolis ja Pärnu linnakoolis, lõpetas 1928 zoloogiamagistri kraadiga TÜ. Temast sai Eesti antropoloogia rajaja. Mõõtis ja kirjeldas antropoloogiliselt enam kui 50 000 inimest, olles seega Eesti biomeetsia ja andmetööstuse pioneer. Uurimistes käsitles eestlaste tõulist kuuluvust, pikkust ja raskust ning tõugude segunemist. Huvitus ka sotsiaalantropoloogiast. Ta on
1956). Tal oli arstiteaduste doctor ning 1925. kaitses oma tööd (väitekirja kohtuarstiteaduse doktorikraadi saamiseks). 1926. a. andis välja lühikokkuvõtteid ("Sugemeid alaealiste ulakuse ja kuritegevus üle Eestis" see on kriminaal-antropoloogiline ja sotsiaalmeditsiiniline uurimus; see uuring oli tehtud Harku alaealiste poisslaste koloonia kohta; teine selline kool oli Koloveres poisslastele). 1928. a. TÜ kriminaalantropoloogia ja kriminalistika tehnika eradotsent. Madissoon oli eugeenik. Noorte kuritegevuse põhjused jagas Madissoon kahte liiki: seesmised (alge) ja valise (miljöö) ning nende kombinatsioonid. Madissoon pidas olulisemaks alget ja leidis, et alaealised kurjategijad on rõhuvas enamuses alaväärtuslikud isikud. Võitlust noorte kuritegevusega tuleks vaadelda suurel määral pärilikkusega seotud probleemina. Muu hulgas võttis ta vaatluse alla ka kasvandlike edasise elukäigu pärast nimetatud kasvatusasutusest vabanemist. 1925.aastal viidi
annaabi.ee 
