Kohtunik (aga ka prokurör, õiguskantsler, tema nõunikud) ei või väljaspool kohtuametit töötada mujal kui õppe-või teadustööl. I Astme kohtunik - Maa- või halduskohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse või on sellest vabastatud ja on sooritanud kohtunikueksami. Ametisse nimetab Vabariigi president riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Kohtuniku ettevalmistusteenistust ei pea olema läbinud isik, kes on vahetult enne kohtunikueksami sooritamist töötanud kaks aastat vandeadvokaadi või prokurörina, välja arvatud prokuröri abina, samuti isik, kes on varem töötanud kohtunikuna ning kelle kohtunikuametist vabastamisest ei ole möödunud rohkem kui 10 aastat. II Astme kohtunik - Ringkonnakohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist ning on sooritanud kohtunikueksami.
ettevalmistusteenistusest või lühendada ettevalmistusteenistuse tähtaega, kui isik on töötanud kohtunikuna või vahetult enne TsMS § 66. Protsessiosalised kandideerimist vähemalt kaks aastat vandeadvokaadi või prokurörina. (1) Protsessiosalised on: (2) Kohtunikueksamikomisjon võib isiku ettevalmistusteenistust 1) hagimenetluses - pooled ja kolmas isik; lühendada, kui isik on vähemalt kaks aastat töötanud vandeadvokaadi 2) hagita menetluses - avaldaja ja muud asjast huvitatud isikud. vanemabina või abina või abiprokurörina või muul juriidilist (2) Protsessiosaline on ka avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus ja kõrgkvalifikatsiooni nõudval ametikohal
ettevalmistusteenistusest või lühendada ettevalmistusteenistuse TsMS § 66. Protsessiosalised tähtaega, kui isik on töötanud kohtunikuna või vahetult enne (1) Protsessiosalised on: kandideerimist vähemalt kaks aastat vandeadvokaadi või prokurörina. 1) hagimenetluses - pooled ja kolmas isik; (2) Kohtunikueksamikomisjon võib isiku ettevalmistusteenistust 2) hagita menetluses - avaldaja ja muud asjast huvitatud isikud. lühendada, kui isik on vähemalt kaks aastat töötanud vandeadvokaadi (2) Protsessiosaline on ka avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus ja vanemabina või abina või abiprokurörina või muul juriidilist muu seaduses nimetatud isik. kõrgkvalifikatsiooni nõudval ametikohal.
Ettevalmistusteenistuse eesmärk on anda kohtunikukandidaadile kohtunikuametiks vajalikud teadmised ja vilumus ning selgitada, kas kohtunikukandidaat oma isikuomaduste poolest sobib kohtunikuks. Ettevalmistusteenistusest võidakse kohtunikueksamikomisjoni põhistatud otsusega vabastada isik, kes on kogenud ja tunnustatud jurist ning kelle puhul komisjon kahtluseta leiab, et varasem kogemus lubab isikul kohtunikuametisse asuda ilma ettevalmistusteenistust läbimata. Avaliku konkursi kohtunikukandidaadi kohale kuulutab välja justiitsminister väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldused esitatakse justiitsministrile ühe kuu jooksul pärast konkursiteate avaldamist. Avalduse esitanud isikute õigusalaseid teadmisi kontrollib kohtunikueksamikomisjon. Samuti viib komisjon läbi vestluse kandideerija isikuomaduste hindamiseks. Kohtunikukandidaadi nimetab ametisse kohtu esimees kohtunikueksamikomisjoni ettepanekul.
kohtunikueksami (või on sellest vabastatud), riigikohtunikuks aga kogenud ja tunnustatud juristi (kohtunikueksamit sooritamata). Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Oluline on kohtunikuks kandideerija isikuomaduste sobivuse kindlakstegemine kandidaadiga vestluse teel, samuti võib kohtunikueksamikomisjon arvestada ka muid kohtuniku ülesannete täitmiseks olulisi andmeid, teha järelpärimisi ja küsida kandidaadi ettevalmistusteenistust juhendanud kohtuniku arvamust. Kohtunikukandidaat peab läbima julgeolekukontrolli, mis võimaldaks tal juurdepääsu "täiesti salajase" tasemega riigisaladustele. Seda kontrolli teostab Kaitsepolitseiamet, kes esitab arvamuse kohtunikueksamikomisjonile. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Eesti Vabariigi President. Ettepaneku selleks teeb Riigikohtu üldkogu, kuulanud eelnevalt ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib.