Seepärast tahtis isa vanemat poega Vincenti heale järjele aidata. Kuueteistaastasena asub noormees tööle kunstikaupluses Haagis, seejärel aga firma filiaalis Londonis. Siin tutvub ta Constable, Turneri ja Gainsboroughi töödega. Lootusetu ja ühepoolne armumine pansionaadi omaniku tütresse kutsus Vincentis esile sügava depressiooni. Ta siirdub Pariisi, kus tutvub Milleti ja Corotiga, kes jäid ta sõpradeks surmani. Ka siin ei leia kunstnik rahu ja siirdub Amsterdami teoloogia ettevalmistusosakonda, kuid loobub sellest peagi. Siin pettub ta taas armastuses ja naistes.Viibib Brüsselis misjonäride kursustel ja ta pühitsetakse vaimulikuks. Van Gogh saab jutlustaja koha Lõuna-Belgias vaeses kaevanduspiirkonnas. Kuna ta on tasakaalutu inimene, põikpäine ja suhtlemises kaasinimestega umbusaldav, siis tekivad peagi konfliktid. Kiriku juhtkond vallandab ta . Rida ebaõnnestumisi põhjustavad kunstnikul järjekordse vaimse kriisi, millest väljumiseks otsis ta abi joonistamisest
Esialgu tulid, firmaomanikud talle vastu ja viisid ta 1874.aastal üle Pariisi, lootes ,et miljöövahetus noormehele soodsalt mõjub. Prantsusmaal kohtus Vincet Millet´ ja Corot´iga , kes jäid ta sõpradeks surmani. Lõpuks ei suutnud noormees sealgi rahu leida ning kaotas 1876. aasta aprillis töökoha. Lühikest aega töötas van Gogh inglise pansionaadis õpetajana, aga 1876.aasta juulist alates jutustaja abilisena. 1877. aastal astus Vincent Amsterdami ülikooli teoloogiafakulteedi ettevalmistusosakonda, kuid loobus peagi ja eelistas kuulata Brüsselis spetsiaalset kursust misjonäridele. Ta pühitseti vaimulikuks. Vincent van Gogh oli tasakaalutu inimene , kes ei osanud mõõtu pidada. Ta oli põikpäine, suhtlemises kaasinimestega umbusaldav ja lausa talumatu. Kuid samas oli tal kirglik natuur, ta oli erakordselt heasüdamlik ,siiras ja osavõtlik. Ta kannatas koos kõigi kannatajatega ja oli üks enda põlvkonna väheseid kunstnikke, kes ei unustanud sotsiaalseid vastuolusid ning
Seepärast tahtis isa vanemat poega Vincenti heale järjele aidata. Kuueteistaastasena asub noormees tööle kunstikaupluses Haagis, seejärel aga firma filiaalis Londonis. Siin tutvub ta Constable, Turneri ja Gainsboroughi töödega. Lootusetu ja ühepoolne armumine pansionaadi omaniku tütresse kutsus Vincentis esile sügava depressiooni. Ta siirdub Pariisi, kus tutvub Milleti ja Corotiga, kes jäid ta sõpradeks surmani. Ka siin ei leia kunstnik rahu ja siirdub Amsterdami teoloogia ettevalmistusosakonda, kuid loobub sellest peagi. Siin pettub ta taas armastuses ja naistes. Viibib Brüsselis misjonäride kursustel ja ta pühitsetakse vaimulikuks. Van Gogh saab jutlustaja koha Lõuna-Belgias vaeses kaevanduspiirkonnas. Kuna ta on tasakaalutu inimene, põikpäine ja suhtlemises kaasinimestega umbusaldav, siis tekivad peagi konfliktid. Kiriku juhtkond vallandab ta . Rida ebaõnnestumisi põhjustavad kunstnikul järjekordse vaimse kriisi, millest väljumiseks otsis ta abi joonistamisest
tahtnud ülepeakaela kihutada maale, kuhu pidi jääma pikkadeks õpinguaastateks, vaid sammuda jalamehena läbi Saksamaa, saada lähemalt tundma sealset elu-olu. Kuus nädalat hiljem jõudis Ants Düsseldorfi. Hoolikuse ja hasardiga sukeldus mees nüüd akadeemilisse stuudiumi. Õppejõududele paistis ta silma erilise töökuse ja visadusega ning viidi juba paari kuu pärast elementaarosakonna madalamast klassist edasi järgmisse.1893.a. viidi Laikmaa elementaarosakonnast üle ettevalmistusosakonda, kus tuli alustada antiigiklassis kipsi joonistamisest. Ülihoolikas kipsipeade joonistamine polnud tulevasele portretistile kindlasti üleliigne - nõnda õpiti tundma pea ehitust, eraldama hele-tumeduse varjundeid ja omandati kindlat vormitunnetust, kuid töö kipsiga oli ikkagi õige tuim ja üksluine. 1893. a. sügisel tuli õpingud katkestada ja koju sõita - isa oli põduraks jäänud ja arvas, et talle pole enam kuigi kauaks elupäevi antud