6) ettemaksed mat. põhivara eest. Mat. põhivara olemus. Kriteeriumid, mis võimaldavad määratl. põhivara: · kasutusiga, · soetusmaksumus, · otstarve, · eksisteerimisvorm. Põhivara arvestuse ül. (olulised aspektid): · kui suur osa vara maksumusest kanda antud per. kuludesse; · kui suur peaks olema vara jääkmaksumus bilansis. Põhivara soetusmaksumus - vara enda maksumus + kõik kulutused, mis on otstar- bekad ja vajal. vara kohaletoimet. ning tööks ettevalmist. Kui vara soet. laenatud vahendite eest, siis makstavad intressid ei kuulu vara soetusmaksumusse (v.a. siis, kui laen on võetud vara valmistamiseks). Mat. põhivarana arvelevõetud objektide määramisel lähtut.: 1) obj., mida kasut. maj.tegevuses pikemalt kui 1 aasta, kuid mille väärtus on väheoluline, võib kanda otse või aasta jooksul kuludesse. Kui maj.aasta jooksul kuludesse kantud nende obj. kogusumma on väheolul
Mõnikord kasut. nn. tulu jaotam., mille käigus jaot. org. tulu tööt. vahel. Üheks levinumaks tulu jaotam. süst. on nn. Scanloni plaan. Põhin. tööt. osalem. juhtimises ning arvest. tööt. ettepanekuid ja uuendusi org-s. Hindab spetsial. komisjon, eraldab vahendeid lisatasustam. 11 8. Personali arendamise, koolitamise ja karjääri juhtimise alused ja spetsiifika Eestis. Pers. arend. - org-le vaj. tööt. ettevalmist., arend. ja karjääri juhtim. Vaj. tulen. org-st või isikust. Pers. arend. eesm.: 1) tööt. teadmiste ja osk. tõstm. ning laiend., 2) tööt. arend. ja motiv., 3) tööt. rahulolu ja eneseteostuse tagam., 4) tööt. töötõhususe ja konkurentsivõime tõstm., 5) tööt. universaalsuse ja kohanemisvõime suurend., 6) tööt. karjääri planeerimine ja juhtimine, 7) pers. kujund. ja järelkasvu tagam., 8) org. kohanemisvõime suurend. Pers. koolitus - tööt. plaanip. ettevalmist. ja arend
Maltspuiduks nim. välimist heledamat osa ja lülipuiduks sisemist tumenenud osa. Kui malts- ja lülipuitu on võimalik eristada, on tegemist lüliga puiduliigiga. Lüliga puiduliikideks on mänd, lehis, jugapuu, kadakas, tamm, saar, künnapuu, jalakas, kreeka pähklipuu, paju, pappel, pihlakas jt… OKASPUIT Okaspuidule on iseloomulik pleekimine päikesevalgusest tulenevate UV- kiirte mõjul. 1. Viim. Materjalid 2. Pindade ettevalmist 3. Viim. Tehnoloogilised 4. Viim. Seaded 5. Viim. Kambrid .e. ruumid 6. Kuivamine ja kuivatid 7. Käitlemine ja ohutushoid 8. Keskkonnakaitse . Lihvimine . Et puitu üldse viimistleda saaks siis tuleb seda lihvida. Lihvimine on üksolulisemaid puidu eeltöötlemisi enne viimistlusmaterjali pealekandmist. Lihvimisest sõltub viimistluse kvaliteet kui ka viimistlusmaterjali kulu.
stabiilsemate hindadega liikmesriigi keskmist ületada kuni 3 protsendi võrra 17. Euroala kujunemine I etapp - `70 - rahaliidu I kavand, Werneri plaan 20. saj algus II etapp - Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise põhimõtted `73-'86 ühenduse territooriumil III etapp - `86 - Ühtne Euroopa Akt `86-2004 `90 - Schengeni leping `92 - Maj.& rah. Liidu loomine; ühisraha kasutuselevõtu ettevalmist. 18. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitus intressikanali näitel) Keskpank laenab pangandussüsteemile raha ja võtab selle eest intressi. Kuna keskpank on monopolistlik rahapakkuja, saab ta määrata küsitava intressi suuruse. 19. Euroopa stabiilsusmehhanismide (ESM) - Euroopa Liidu asutamislepingu alusel loodud organisatsioon, mille omanikud on euroala liikmesriigid ning millel on 700 miljardi euro suurune omakapital