madu või koletis, kellel on mao saba ja hambad, kuke pea ja lohe tiivad Ükssarv Ükssarvikud esinevad muinas-Mesopotaamia,- Hiina ja -India kunstis ja müütides Olend, kes sarnaneb keha poolest hobusega. Greif Greif oli kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias Greif on kasutusel ka heraldikas vapiloomana Näkk Näkk on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna uputada Kratt Kodukaitsja ja varavedaja oli vaid osades majapidamistes Kratt varastab peremehe jaoks naabritelt vilja, raha... Uskumusjutud räägivad võõra krati varastamisest spetsiaalsete nõiasõnadega
lima rada. Muudes allikates on väidetud, et basiliski pilk võib kivistada, ning nende hingeõhk võib olla mürgine. Greif oli kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias. Greife kujutati skulptuuridena assüüria-babüloonia kultuuris. 8. sajandil e.m.a. levis Kreekasse ja Rooma, kust hiljem võeti kasutusel keskaegse ornamendi kujuna. Näkk-on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees. Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna uputada. Usuti, et näkk esineb enamasti naise kujul, kuid võib moondada ennast ka erinevateks esemeteks. Gorge oli vanakreeka mütoloogias Aitoolia pealinna Kalydoni printsess, Oineuse ja Althaia tütar. Tal oli 4 venda, kellest tuntuim on Meleagros, ja 3 õde, kellest tuntuim on Deianeira. Ta abiellus Andraimoniga, kes asutas naaberriigis Lääne-Lokrises asuva Amphissa linna.
pea ja lohe tiivad Greif Greif oli kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias Greife kujutati skulptuuridena assüüria- babüloonia kultuuris. 8. sajandil Greif on kasutusel ka heraldikas vapiloomana. Näkk Näkk on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees Usuti, et näkk esineb enamasti naise kujul, kuid võib moondada ennast ka erinevateks esemeteks Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna uputada Kratt Kodukaitsja, varavedaja Ta teeb oma peremehe Kratt varastab peremehe rikkaks, suurendab karja jaoks naabritelt vilja, raha ja hoolitseb selle eest jmt Ühe ööga ehitab ta maja Seetõttu suhtuti kratti või lauda, künnab, külvab pidavasse perekonda ja koristab põllu, vaenulikult valmistab sadu toite
· Neid seostati meteoriidikatastroofiga ( Altai greifid). · Võlurid kasutavad greife nagu sfinksegi sageli varanduse valvajana. · Kuigi greifid on üsna metsikud, on teada, et käputäiel kogenud võluritel on läinud korda ühega neist sõbraks saada · Greifid toituvad noorest lihast. · Greif on kasutusel ka heraldikas vapiloomana. Näkk · On eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees. · Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna uputada · Usuti, et näkk esineb enamasti naise kujul, kuid võib moondada ennast ka erinevateks esemeteks. · Näkk kuulub eesti rahvapärimuses mõjukaimate tegelaste hulka. · Näkitaolised veeolendid on tuntud väga paljude rahvaste mütoloogias, palju ühisjooni on Kesk- ja Põhja-Euroopa rahvaste näkikujutelmadel. · Näkiga sarnane tegelane on Lääne-Euroopa mütoloogias tuntud (kuid väga ammuse
meelelahutust; kuid luuletajat vaevas süngus nurjunud dekabristide liikumise pärast. Lisaks õnnestus Puskinil olukorda komplitseerida oma ülemuse naisesse armumisega -ülemus hakkas teda taga kiusama ja saatis tema peale pidevalt kaebusi. Elu Odessas muutus väljakannatamatuks ning Puskin pidas isegi plaani meritsi välismaale põgenemiseks. Pingeline olukord lahenes katastroofiga: politsei avastas Puskini kirja, milles oli kasutatud ettevaatamatuid väljendeid. Seda kasutati ettekäändena: Puskin arreteeriti, vallandati ja saadeti vanemate mõisa Mihhailovskojesse, ilma õiguseta sealt lahkuda (luuletus "Merele"). 3 5) Puskin Mihhailovskojes (1824 1826; 25 27. a) Mihhailovskojesse saabumine oli kurb: toores politseiline sekkumine oli purustanud sõprussidemed ja sügava armastuse. Pärast elavat Odessa seltsielu oli mõisas erakordselt igav, lisandusid tülid
ei ole juhuslik. Balzacile meeldib teatraalsus ning ,,Isa Goriofs" leidub palju dramaatilisi episoode. Mõni neist on pooleldi koomiline. Selline on näiteks Rastignaci külaskäik krahvinna de Restaud' ja proua de Beauseanfi juurde, kus Rastignac satub omamoodi seltskondliku näitemängu pealtvaatajaks ning kistakse sellesse kaasa, ehkki ta ei tunne käitumis- ja kõne-lemisreegleid ning teeb esialgu ettevaatamatuid rumalusi. On ka lausa heroilisi stseene, näiteks Vautrini arreteerimise vaatemäng, mille juures tasub tähele panna, kuidas Vautrin kõigepealt üksinda ,,lavale" jääb, kuidas kogu tähelepanu talle koondub ning kuidas ta siis ükshaaval pöördub iga tegelase poole sobiva hüvastijäturepliigiga. See stseen on ühtlasi kogu romaani pöördepunkt, millel on samuti küllalt dramaatiline ülesehitus: selge ja rahuliku ekspositsiooni järel hakkavad kogunema pinged - Goriot' murede,
annaabi.ee 
