*Samuel S. Smith avaldas lootust, et mustanahalised muutuvad peagi kauakaasia rassile sobivas kliimas valgeteks. *Oli arusaam, et musti tuleb õpetada tegema käsitööd, valgeid aga mõttetööd. *Valged on indiaanlastest vaimsete annete poolest üle. Peade mõõtmine *Robert Bennet Bean mõõtis ajusid ja pani kindlalt arvudega kirja, et valge rass on intelligentsem teistest. Sama süsteemi kasutades võrdles ta mehi ja naisi. *Etteulatuvat nägu, rohkem või vähem musta nahavärvi ja krässus juukseid seostatakse tihtipeale inimese intellektuaalse ja sotsiaalse alaväärtuslikkusega(Paul Broca). *Väikesed ajud on eksklusiivselt madala intelligentsusega inimeste tunnusjooneks (Paul Broca). *Mõõdeti koljuindeksit ja näokallet, millega üritati näidata kuhugile gruppi kuulumist. *Intellektuaalsete võimete poolest meenutab täiskasvanud neeger last, naist ja seniilset valget meest (Carl Vogt).
· igal perioodil omanäoline skulptuur 1. Arhailine aeg kore naine kuros mees · Kore · seisev · emotsioonitu (emotsioonid lisanduvad hellenismi ajastul) · algul dünaamiline liikumine puudub ajastute arenedes lisandub järjest dünaamilisust ning lähevad plastilisemaks · etteulatuvat kätt ei tehtud samast tükist · alati riides · Kuros üks jalg eespool käed kõrval (rusikas) emotsioonitu alasti aja jooksul plastilisemak ja dünaamilisemaks · püüdleti ideaalinimese poole Noor Kritios o 490-480 eKr
testida ja mõõta, sealt tuli ka tema huvi koljude ja kehade mõõtmise vastu. Edasi võib lugeda Robert Bennett Bean´ist. Bean mõõtis ajusid ja pani kindlalt arvudega kirja, et valge rass on intelligentsem teistest. Sama süsteemi kasutades võrdles ta mehi ja naisi. Peatükki lõpuni kirjutab Gould Paul Bronca´st ning tema ümber olevatest teadlastest. Ta mõõtis ka koljusid, sama tehnikaga nagu Morton, tinakuulidega, kuigi veidi täiendatud moel. Bronca väitis, et etteulatuvat nägu, rohkem või vähem musta nahavärvi ja krässus juukseid seostatakse tihtipeale inimese intellektuaalse ja sotsiaalse alaväärtuslikkusega ning väikesed ajud on eksklusiivselt madala intelligentsusega inimeste tunnusjooneks. Juttu tuleb veel suurte ajudega sakslastest, väikeste ajudega meestest, kes olid üsna silmapaistvad, oma elus, suurte ajudega kurjategijatest, naiste ajudest ning ka kolju indeksist.
Ta kannatas valusid kätes ja seljas ning kala tõttu läks vanamees paadiga ka kodusadamast väga kaugele. Lõpuks õnnestus tal kala kätte saada, kuid siis tulid teised haid, kellega küll vanamees võitles, kuid haid võtsid vanamehel ikkagi tema saagi. ,,Ta jäi viivuks seisma ja vaatas tagasi ja nägi tänavalaterna ähmases heiastuses kala vägevat saba, mis seisis vene ahtris tükk maad tagapool püsti. Ta nägi valget paljast selgroogu ja tumedat massiivset pead, nägi etteulatuvat nokka ja alasti tühjust pea ning saba vahel." Kuid vanamehel oli suur tahtekindlus kala kinni püüda ja ta tahtis ka end tõestada, et ta suudab seda. Lisaks hakkasin ma teost lugedes mõtlema loodusele ning selle suhetele inimesega. Vanamees tundis loodust väga hästi (oskas pilvede järgi ennustada tormi tulekut) ning oli austas ja hindas loodust. ,,Kala on samuti inimese sõber. // Ükski inimene ei ole väärt seda üllast, suursugust ja väärikat kala sööma." 3
haaranud teda käsivartest ja jalgadest ning paisanud üle lati. Ta ületas 1.80. «See oli kõigile täielik shokk, ka minule enesele,» ütles Fosbury. Ta väidab, et flop sündis ühel 1963. aasta maikuu pärastlõunal. Sellest ajast peale arendas ta oma tehnikat edasi. Treenerid pidasid teda hullumeelseks, kuid Dick jäi enesele kindlaks. Kord korra järel ületas ta lati selg ees ja ei pidanud teiste arvamustest midagi. «Mehe kehal on kaks etteulatuvat osa, mõlemad eespool. Üks neist on nina ja kui te ei tea, mis see teine on, siis on see teie häbiasi. Ma võidan need paar tolli, kui ületan lati selg ees,» naeris Fosbury. «Sellise stiiliga ületad sa kõige rohkem 1.90, kui pole enne murdnud oma selgroogu,» väitsid treenerid. Aga kui Dick oli ületanud juba kaks meetrit, muutusid hinnangud tagasihoidlikumaks. Ebaleti: ehk on võimalik isegi 2.10 Pärast seda, kui Fosbury tuli 1965. aastal Eugene'is
värvi halb nake puiduga jne). ● Seetõttu tuleb ülevärvimisel kasutada alusvärvile sobivat värvitehnoloogiat. ● Tihti on sellest nõudest mööda mindud, mis on ka üks fassaadide lagunemise põhjusteks. Sokli veelaud Etteulatuv sokkel ● Seina alumise osa, sokli ja vundamendi ülemise osa kestvusel on oluline roll soklipealsel veelaual. ● Veelaua ülesanne on kaitsta seinatasapinnast etteulatuvat vundamenti niiskuskoormuse eest ja juhtida seinalt allavalguv vesi üle vundamendi ääre. ● Plekiga kaitsmata või amortiseerunud katteplekiga veelaud laguneb aja jooksul ja tema kaitsev mõju kaob. ● Ka terve veelauaga võib sein ja vundament märguda, eriti, kui veelaud on aja jooksul ära vajunud, nii et selle kalle on muutunud ebapiisavaks või sootuks valeks, st. mitte seinas eemale aga seina poole.
vaevaga. Seetõttu ei tohiks hoolika omaniku hoones selliseid põhjuseid leida. Samas on põhjuseid, mille likvideerimine nõuab juba suuremaid ettevõtmisi: pinnasest või vundamendist seina imenduv vesi, läbi katuse seinale valguv vesi (sh. lumesulavesi), madalast soklist põhjustatud maapinnalt seinale pritsiv vesi jne. Seina alumise osa, sokli ja vundamendi ülemise osa kestvusel on oluline roll soklipealsel veelaual. Veelaua ülesanne on kaitsta seinatasapinnast etteulatuvat vundamenti niiskuskoormuse eest ja juhtida seinalt allavalguv vesi üle vundamendi ääre. Plekiga kaitsmata või amortiseerunud katteplekiga veelaud laguneb aja jooksul ja tema kaitsev mõju kaob. Ka terve veelauaga võib sein ja vundament märguda, eriti, kui veelaud on aja jooksul ära vajunud, nii et selle kalle on muutunud ebapiisavaks või sootuks valeks, st. mitte seinast eemale vaid seina poole, vt. Joonis 2.32, Joonis 2.33 (vasakul). Joonis 2
annaabi.ee 
