Ettepanek kiideti heaks. Enne päevakorra kinnitamist lahendati veel mõningad küsimused. Ettekande tegi Indrek Toome. Toome ütles, et suurem töö on alles ees. Pärast Toome ettekannet järgnesid suured kiiduavaldused. Järgmisea sai sõna Enn-Arno Sillari. E.-A Sillari rõhutas, et Eesti isemajandamise mõtted on kooskõlas XIX üleliidulise parteikonverentsi otsusega. Ta peatus IME kontseptsiooni ja teiste arutatavate dokumentide kohta tehtud ettepanekutel, parandustel ja ettepanekutel. Sõna sai Boris Monorov. Ta kiitis IME üldjoontes heaks, kuid hakkas selles puudusi otsima. Edasi kõneles E. Savisaar. Ta peatus konkreetselt Eesti NSV seadusandlusel, mis on vaja viia kooskõlla vabariigi isemajandamise alustega. Jaak Allik Peatus oma sõnavõtus mõningatel majanduslikel probleemidel, mis olid seotud IME-ga. Allik ütles, et on vaja peatada Tallinna kasv ja saavutada pealinna elanike arvu vähenemine. Võeti vastu otsus Eesti NSV ülemineku kohta vabariiklikule
omavalitsuse sotsiaalhoolekannet korraldab valla- või linnavalitsus. Sotsiaalministeerium töötab välja riigi sotsiaalhoolekandepoliitika, sotsiaalhoolekannet reguleerivad seadused ja muud õigusaktid, riiklikud programmid ja projektid. Maavalitsus on riiklikus sotsiaalhoolekandes sotsiaalministeeriumi "käepikenduseks" maakondades: riiklike ülesannete täitmist korraldatakse maakondade kaupa, samal ajal põhineb suur osa ministeeriumi tööst maavalitsustest saadud teabel ja nende esitatud ettepanekutel. Riiklikku sotsiaalhoolekannet korraldatakse maavalituse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna kaudu. Maavanem peab koostöös kohalike omavalitsuste ning teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega välja töötama maakonna sotsiaalhoolekandepoliitika, korraldama hoolekandetöötajate koolitust, haldama maakonnas asuvaid riigi sotsiaalhoolekandeasutusi. Samuti on ta kohustatud kontrollima maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteeti ning riigi poolt
Sajandilõpu teine eesti kirjakeele sõnavara rikastaja oli Ado Grenzstein, kes publitseeris 1884. a uudissõnade kogu „Eesti Sõnaraamat, 1600 uut sõna“. 1880. aastate keskel alanud venestusajal, mil suleti eesti kultuuriseltsid ja muudeti koolid venekeelseks, vähenes ka keelekorralduse aktiivsus. • Eesti kirjameeste selts (1872), juhtkujuks J.Hurt (esimene keelekorraldusjuht). Eesti kirjakeele kujundamisel on seltsi otsustel suurem kaal kui üksikisiku ettepanekutel, seepärast viis ta oma mõtted seltsi koosoleku ette. Nende alusel tegi EKS esimesed tähtsad keelekorraldusotsused ning aastat 1872 võib pidada eesti keelekorralduse aluseks. (M.Veske, K.A Hermann, J.Hurt – filoloogiadoktorite kolmik) • J. Hurt – eesti rahvusliku liikumise juhte; eesti kirjameeste seltsi president; propageeris uut kirjaviisi, korraldas kirjakeelt, uuris ne-purumeid, line-liitelisi sõnu; aitas Wiedemanni eesti-
30 karistusi, vaid annab soovitusi kontrollimisel leitud probleemide lahendamiseks. Lisaks ettepanekutele võib kontrolliaruanne sisaldada ka tähelepanekuid ja hinnanguid (RKS § 50 lg 1). Riigikontrolli ettepanekud suunatakse isikule, kes on pädev neid ellu rakendama. Kontrolliaruande saanud isikud on kohustatud esitama Riigikontrollile oma arvamuse ettepanekute suhtes, samuti teavitama Riigikontrolli rakendatavatest abinõudest. Riigikontrolli ettepanekutel on soovituslik iseloom. Kuriteo tunnuseid sisaldava õigusrikkumise avastamise kahtluse korral esitab Riigikontroll vastavad materjalid uurimisorganile, kes teatab Riigikontrollile materjalide läbivaatamise tulemustest. Riigikontrolli põhiseadusliku rolli täitmise eelduseks on tema sõltumatus. Sõltumatust võib määratleda isikliku ja tegevuse sõltumatusena. Isikliku sõltumatuse garantiideks on
Riigikontroll ei tee ettekirjutusi ega määra karistusi, vaid annab soovitusi kontrollimisel leitud probleemide lahendamiseks. Lisaks ettepanekutele võib kontrolliaruanne sisaldada ka tähelepanekuid ja hinnanguid (RKS § 50 lg 1). Riigikontrolli ettepanekud suunatakse isikule, kes on pädev neid ellu rakendama. Kontrolliaruande saanud isikud on kohustatud esitama Riigikontrollile oma arvamuse ettepanekute suhtes, samuti teavitama Riigikontrolli rakendatavatest abinõudest. Riigikontrolli ettepanekutel on soovituslik iseloom. Kuriteo tunnuseid sisaldava õigusrikkumise avastamise kahtluse korral esitab Riigikontroll vastavad materjalid uurimisorganile, kes teatab Riigikontrollile materjalide läbivaatamise tulemustest. Riigikontrolli põhiseadusliku rolli täitmise eelduseks on tema sõltumatus. Sõltumatust võib määratleda isikliku ja tegevuse sõltumatusena. Isikliku sõltumatuse garantiideks on
annaabi.ee 
