tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf. LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE fovea dentis - HAMBALOHK foramen processus transversi RISTMINE LIIGESELOHK axis TELGLÜLI dens - HAMMAS apex dentis - HAMBATIPP proc. articularis super. et inf. ÜLEMINE JA ALUMINE LIIGESEJÄTKE facies articularis dentis ant. et post. HAMBA LIIGESEKÕHR (ALUMINE, ÜLEMINE) vertebra prominens - KAELALÜLI ETTEPAINE Rinnalülid (T)12 X (vertebrae thoracica mitm., vertebra thoracica ains.) fovea costalis proc. transversii ROIDMINE LOHK fovea costalis sup. et inf. ROIDMINE LOHK (ÜLEMINE, ALUMINE) Nimmelülid (L)5 X (vertebrae lumbales mitm., vertebra lumbalis ains.) processus accessorius - LISAJÄTKE proc. costalis ROIDMINE JÄTKE proc. mammilaris - NIBUJÄTKE Ristluu (S) 5 X (os sacrum, vertebra sacralis ains.) facies pelvina - PINDMINE VAAGNALUU facies dorsalis - SELGMINE KÕHR
kõige laiem osa uteri kaudu tupeõõnde avaneb kõhuõõnde ostium abdominale tubae kaudu Asend lõpeb rohkete narmastega – fimbriae tubariae – üks kinnitub - anteversio – emakakaela ettekalle tupe pikitelje suhtes munasarjale - anteflexio – emakakeha ettepaine emakakaela pikitelje suhtes Asend ja kulg SEINA EHITUS - kitsenenud osa kulgeb emakast kuni vaagnaseinani horisontaalselt Endometrium – limaskest - ampullaarosa tõuseb mööda vaagna külgseina (munasarjast eespool) üles - ühekihiline silinderepiteel (emakaõõnes ripsmetega) - lehter pöördub munasarja ülaotsa kohalt taha alla - lamina propria
vahel, kus toimub loote arenemine ja kust ta raseduse lõppedes väljutatakse. Emaka ülemist laiemat osa nim. emakapõhjaks, keskmist osa - emakakehaks ja alumist osa - emakakaelaks. Emakakitsus on ~1 cm pikkune kitsas ühendusosa emakakeha - ja kaela vahel. Keha sees on pilutaoline emakaõõs, mis läheb üle emakakaelakanaliks ja avaneb emakasuudmega tuppe. Emakakeha on emakakaela suhtes ettepoole avatud nurga all, mida nimetatakse emaka ettepaine. Emakaõõs on frontaallõikes kolmnurgakujuline; ülemistesse nurkadesse avanevad munajuhade suudmed, alumises osas läheb emakaõõne kitsenev osa üle emakakaelakanaliks ja kanal avaneb emakasuudmena. Emaka sein on 1-2,5 cm paksune ja koosneb kolmest kestast: * sisemine - limaskest ehk
paksusega umbes 1mm. Endomeetriumi funktsionaalsetest muutustest menstruaaltsükli ajal võtab osa vaid funktsionaalne kiht. Basaalkiht on oluline selle poolest, et temast lähtub endomeetriumi regeneratsioon e. taastumine. Emaka asend ja fiksatsioon Emakas ja tupp moodustavad ettepoole avatud nürinurga. Emaka ja tupe sellist vahekorda nimetatakse emaka ettekaldeks e. anteversiooniks. Emakakitsuse kohal on nurk emakakeha ja emakakaela vahel, mille põhjustab emaka ettepaine e. anteflektsioon. Emaka normaalne anteversioon-anteflektsioonasend on füsioloogilistes tingimustes suurel määral muutuv ja sõltub naaberorganite (kusepõis ja pärasool) täitumusest ning kehaasendist. Emaka normaalse asendi säilitamisel kuulub esikoht vaagnapõhja lihastele, selle sidekirmetele ja kõhupressile. Lisaks fikseerivad emakat ja emakakaela mitmed sidemed: emaka hoideside, kusepõie-emaka sidemed, ristluu-emaka sidemed, kardinaalsidemed, emaka ümarsidemed, emaka laiside.
annaabi.ee 
