Sekundaarne deviantsus - Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistatakse talle deviantne identiteet ning lõpuks võtabki inimene selle omaks. See seostub ka mõistega stigmatiseerimine, mis tähendab, et inimesele surutakse peale „rikutud“ identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. See näitab, et deviantsus tekib indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise vastuolu tulemusel Peegelpildi-mina – „mina“ inimese ettekujutluste kogum, mille inimesed omandavad teistega suheldes. Selle komponendid on ettekujutus sellest, kuidas meid nähakse, kuidas hinnatakse. Suhtleme läbi rollide,mõjutame teisi ja teised meid läbi rollide. Rolliootused –normid, mille täitmist oodatakse.Mõnel juhul selgemad rollid, mõnel segasemad. Kuna ühiskond pidevalt muutub ei ole ka rollide süsteem lõplikult paika pandud. Võimalik erinevaid tõlgendamisviise.
sisaldada ka pilte aga põhitähtis on, et pildimaterjal käivitaks inimese kujutlusvõime. 4. Visuaalne kontekst – Pildikontekst on mõeldud soodsa kujutluse loomiseks. Tihti peale kasutatakse seda just alkoholi, suitsureklaamides jms. Suitsetaja pole kujutatud küll suitsuses ruumis vaid mujal, et luua parem kujutlus. Tihti peale lisatakse pildijutustusel elõppu k amõni lööklause nt õllereklaamidel – It has to be Heineken. IMAGO Imago on teatud ettekujutluste, ootuste,kogemuste ja teadmiste kogum mingi propageeriva toote,isiku või firma kohta. Imago väärtus kui brändi ekviteedi kaudne näitaja on seda suurem,mida rohkem on võimalik selle brändi hinda tõsta, ilma et tarbija hakkaks tajuma, et teda koheldakse ebaõiglaselt. Ekviteedi kaudu määratletakse brändi lisaväärtust,mis lisandub tema tootmise või tarnimisega seotud füüsilisele aktiviale, mõõdetuna majanduslikes terminites.
........................................................................ 14 Islam..................................................................................................................................... 17 Kristlus e. Ristiusk................................................................................................................. 19 Mis on religioon? * Religioon - mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutluste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. * Usk inimese poolne hoiak üleloomuliku suhtes (sõltuv hoiak inimene tahab end sellega siduda). * Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus. -) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool.
Mõtlelda neid seadusi. Võimaliku kogemuse printsiip(?). loogiline süsteem – lk 66, 67 ehk loogiline tabel annab süstemaatilise ülevaate ühisotsustustest. Tabel on tuletatud otsustusjõu formaalsest poolest. Transtsendentaalne süsteem – iga otsustava liigi aluseks on kindel struktuur(arumõisted). Füsioloogiline süsteem lk 66, 67 – vastavad nelja arumõistele ja formuleerivad printsiibi, kuidas neid kategooriaid rakendada meelelisuse ettekujutluste puhul – need printsiibid on aprioorsed. 24,25,26 prg. kirjeldab printsiipe. Loengust lugeda, mis on printsiip, ja siis vaadata raamatust täpsemalt. Arumõisteid ehk kategooriaid on palju, 12 tükki. Need teevad ettekujutused mitmekesiseks, aga ettekujutused on kategooriatega pandud piiratud hulka. Tunnetamine on ettekujutuste korrastamine üldiste etteujutuste alt – loob seostava maailmapildi. Mis annab kategooriatele ühtsuse