Need on võetud meie minevikust, mis on juba möödas, või laenatud teistelt inimestelt (sugulastelt ,tuttavatelt jms) Me tahame ju näha oma ideaalse mudeli ja ümberoleva elu vastavust. Kui me seda vastavust ei näe , siis hakkame arvestama , miks kõik on nii vale , halb ja ebaõiglane. Nii ei pea olema ! END ÕNNETUKS TEHA ON LIHTNE Tõepoolest , teha end õnnetuks on väga lihtne . Selleks on vaja rohkem ettekujutisi sellest , kuidas peab meid ümbritsev maailm olema korraldatud. Ja ootama , et kõik oleks nii ja mitte teisit, Oletame , et meil on ootus , kuidas peab käituma meile tuttav inimene. Me teame kuidas ta peab end ülal pidama. Tema aga käitub veidi või hoopiski teisiti. See tähendab , et ta ei vasta meie teadvuses olevale ideaalile Mida me ette võtame
Kasutatakse lihas- ja liigesvaevuste leevendamiseks. Kõrvaltoimena seedetrakti vaevused. Mentool piparmündiõlist või sünteetiliselt. Tekitab külmatunde, millele ärgneb kipitus ja kerge tuimestus. 3. Humal (Humulus lupulus),- Rahustava, uneaega pikendava toimega. Ületarbimisel võib põhjustada iiveldust, peapööritust ja liigset unisust. Humal vähendab ületarbimisel seksuaalset aktiivsus ning võib tekitada iiveldust, peapööritust ja hüpnootilisi ettekujutisi, humalal on väga tugev rahustav toime. Välispidisel tarbimisel leevendab närvi-, reuma- ja liigesevalusid. Humal annab rahuliku südame ja une. Veiste-südamerohi (Leonurus cardiaca)- Rahustav, uinumist ja rahulikku und soodustav, südametegevust korrastav. Aitab korrastada närvilisusest tingitud südamevaevusi ja langetab vererõhku selle haiguse algstaadiumis. Viirpuu (Crataegus)- Südameveresooni laiendav, südametegevust korrastav, VR langetav. Tööstuslikke
,,Ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea". 2) J. G. Fichte (Saksa k. Wissenschaftslehre e. teadusõpetus). Filosoofia annab alusteadmised, millele basseeruvad spetsiifilised teadmised. Teadmistealus. 3) D. Hume Inglane. filosoofia on teadusteisand. I) Filosoofia on omamoodi elupõhimõttete kogum, mis on igal inimesel olemas (igal inimesel omad põhimõtted, oma elufilosoofia). II) Filosoofiat võib võtta ka kui teatud maailmavaadet. See peegeldab ettekujutisi inimesi ümbritsevast maailmast (igal inimesel on olemas oma ettekujutus, maailmapilt ümbritsevast). Kuidas kujuneb? Stiihhiliselt - tavaliste kogemuste baasil, triviaalsed elutõed. Teaduslikult ehk siis ettekujutus mis basseerub teaduslikel teadmistel. Saadakse autoditaktiline e. iseõppimisega (ise loen, ise uurin), teaduslik maailmavaade võib kujuneda ka institutsionaalselt (maailmavaate kujundamisega tegelevad selleks seatud institutsioonid lasteaed, kool jne).
kus on võimuvõitlus, ja sellest, kes võimuvõitluse võidab on väärtuslikum. Need pole sobivad mudelid! Üliinimest kujutada ette kunsti kaudu, s. t. kunstimudel. Kunstniku käsitletakse erinevalt ja see on mõjutatud pragmatismist ja kunsti ülimväärtus on loomingulisus ja originaalsus. See, kes on loominguline, peab suhtuma olemasolevasse eitavalt, s. t. minema väljaspoole koguaeg. Ei lepita sellega, mis on varem tehtud, ei otsita kompromissi ilust, teostatakse enda ettekujutisi, seda mida MINA kehtestan. Saada enamaks, mis on juba eest leitud – pidev edasiliikumine. Impressionistide näide, kus eitati eelmised suundi, tehti oma näidend, ja tõjusid välja ametliku kunsti, said ise domineerivaks; selline konkurents ja võimuvõitlus, kes suudab oma väärtuseid maksma panna, on siis kunstiline väga omane. Selline võimuvõitlus avaldub paljudes valdkondades. Kristluse-kriitika lähtekoht: lk 10 Kriitika fookus pole kitsas
annaabi.ee 
