(James, 1998) 5.1 Pea ja nägu Peal on kolm põhiasendit: otseasend, kõrvale kallutatud pea ja ette kallutatud pea. Otseasendis hoiab pead inimene, kes suhtub räägitavasse erapooletult. Pea püsib tavaliselt liikumatult, aegajalt noogutab veidi. Küljele kallutatud pea näitab inimeses tekkinud huvi. Seda zesti osatakse tõlgendada juba Charles Darwini ajast, kes märkas, et nii loomad kui inimesed kallutavad huvi tärkamisel pea küljele. Pea ettekallutamine väljendab inimese eitavat või isegi halvakspanevat suhtumist. Põrnitsemisega kaasnevad ka kriitilise hinnangu liigutused. (Pease, 1994) Verbaalset keelt toetavad näoilmed. Kui me näiteks ütleme, et oleme rõhutud, siis on meil tõenäoliselt õnnetu ilme. Kuulutust, et oleme maruvihased, saadab vihane ilme. Nägu on kehakeeles kõige väljendusrikkam vahend, näidates meeleolu, tundeid ja mõtteid. (Jaskolka, 2004) 5.1.2 Näo puudutamine
üllatuseks enesekindlaks. Peal on kolm põhiasendit: otseasend, kõrvale kallutatud pea ja ette kallutatud pea. Otseasendis hoiab pead inimene, kes suhtub räägitavasse erapooletult. Pea püsib tavaliselt liikumatult, aegajalt noogutab veidi. Küljele kallutatud pea näitab inimeses tekkinud huvi. Seda zesti osatakse tõlgendada juba Ch. Darwini ajast, kes märkas, et nii loomad kui inimesed kallutavad huvi tärkamisel pea küljele Pea ettekallutamine väljendab inimese eitavat või isegi halvakspanevat suhtumist. Põrnitsemisega kaasnevad ka kriitilise hinnangu liigutused. Käte asetamine kuklale. Poos on iseloomulik inimestele, kes peavad end teistest paremaks. Käed puusadel. Seis, käed puusadel, on inimese sõjaka suhtumise väljenduseks. Seda poosi on nimetatud ka läbilöögiasendiks. Eriti iseloomulik on see sihikindlale inimesele, kes võtab sellise poosi, kui on valmis oma eesmärki saavutama. Sellise poosi võtavad mehed naise
Õhulennu kõrgpunktis viiakse käed taha ja kõverdatud jalad samuti ning lükatakse puus ette. Vahetult enne maandumist sirutatakse käed ja jalad maksimaalselt kaugele ette. 4. Enamlevinud vead kaugushüppes - Kiiruse langus hoojooksu lõpus. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). Pidurdav tegevus äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool). Tippimine või sammude venitamine hüppepakule lähenedes. Ülakeha liigne ettekallutamine õhulennu lõpuosas. 6. Kõrgushüpe: 1. Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast - Õhulennu kõrgus määratakse kolme parameetriga: äratõuke kiiruse (4,9-5,2m/sek), äratõukenurga, väljalennunurga (50-60o) ja massikeskme kõrgusega. 2. Kõrgushüppe osad: 1) Hoojooksufaas - Hoojooks on kaarekujuline; alguses on ta sirgjooneline (3–6 jooksusammu), millele järgneb kurv (4–5 jooksusammu)
enesekindlaks. (James 1998:52). Peal on kolm põhiasendit: otseasend, kõrvale kallutatud pea ja ette kallutatud pea. Otseasendis hoiab pead inimene, kes suhtub räägitavasse erapooletult. Pea püsib tavaliselt liikumatult, aegajalt noogutab veidi. Küljele kallutatud pea näitab inimeses tekkinud huvi. Seda zesti osatakse tõlgendada juba Ch. Darwini ajast, kes märkas, et nii loomad kui inimesed kallutavad huvi tärkamisel pea küljele Pea ettekallutamine väljendab inimese eitavat või isegi halvakspanevat suhtumist. Põrnitsemisega kaasnevad ka kriitilise hinnangu liigutused (Pease 1994: 91). Käte asetamine kuklale. Poos on iseloomulik inimestele, kes peavad end teistest paremaks. Käed puusadel. Seis, käed puusadel, on inimese sõjaka suhtumise väljenduseks. (Pease 1994: 95). Seda poosi on nimetatud ka läbilöögiasendiks. Eriti iseloomulik on see sihikindlale inimesele, kes võtab sellise poosi, kui on
annaabi.ee 
