teo vahel tuleb kasutada nn conditio sine qua non - testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse isiku väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks siiski saabunud. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud. 5. kahju tekkimine kannatanul "…tekitatud kahju hüvitamist…"; Kahju on iga kaotus, mida isik kannab mingi hüve (tervis, kehaline puutumatus, au, väärikus) või vara suhtes. RVastS näeb ette: - varalise kahju hüvitamise (RVastS § 8), mis jaguneb otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks (RVastS § 7 lg 3, § 13 lg 2), - mittevaralise kahju hüvitamise (RVastS § 9),
- hooletus – käibes vajaliku hoole järgimata jätmin - raske hooletus – käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmin 6 - tahtlus – õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel 4. lepingurikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos – põhjuslik seos on olemas, kui ilma töötajale etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (3-2-1-149-05) Kahju hüvitamise ulatus ja kindlaksmääramine - töötaja süü vorm on tema vastutuse ulatuse määramise üks peamiseid kriteeriume; töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. ULATUS: 1) lähtuvalt süü ulatusest: tahtliku lepingurikkumise korral vastutab töötaja kogu
jätmine - tahtlus – õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel *töötaja süü ei ole oluline, kui temaga on sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe (TLS § 72, VÕS § 104) 4. lepingurikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos Põhjuslik seos on olemas, kui ilma töötajale etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (conditio sine qua non reegel) (3-2-1-149-05) RK: T andis oma sõbrale tööautu kasutada, kuid see oli antud ainult talle, võis ka vabal ajal kasutada. Sõber tekitas avarii, tekkis kahju. T väitis, et tema ei ole kahju tekitanud, kahju tekitas sõber. Lepingut küll rikkus auto andmisega, kuid kahju ei tekitanud. Ilma töötaja
juhtimisega, AS-le Balti Telekom liisitud SEB Liisingu AS-le kuuluv sõiduk paiskus teelt välja teetammist alla põllule ja rullus üle katuse. A oli joobes (alkoholisisaldus tema veres oli ligi 3 mg/g kohta). A-d on varemgi KarS § 424 järgi karistatud. Sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes on teda karistatud korduvalt ka väärteomenetluses. Lisaks sellele on A-l mitu kehtivat väärteokaristust muude liiklusrikkumiste eest. Praegusel juhul etteheidetava teo pani A toime ajal, mil juhtimisõigus oli talt ära võetud ja ta oli katseajal sõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kas kaasuses märgitud asjaoludel on sõiduauto arestimine võimalik? Auto ei kuulu süüdistatavale, vaid kuulub liisingufirmale! Millisel alusel konfiskeeriti auto? Konfiskeeritakse toimepanijalt. Võib konfiskeerida varalist õigust Liisingulepingust tuleneva kasutuseelist. Varalised õigused kuuluvad juriidilisele isikule AS-le Balti Telekom.
annaabi.ee 
