Väärtused, mis tänaseks võib nimetada unustuse hõlma vajunuteks, määrasid varem paljude inimelude saatused. Sõjaaegsete ideoloogiatega kaasnenud roimadest kõneleb ajalugu massiküüditamistest ja mõrvadest. Millisena nägid maailma need mehed, kes sõnaõigust saamata, kaasati sõjarindele II maailmasõja päevil? Valitses neis tahtmine alustada vastuhakku valitseva korra vastu, või olid nad vaimselt piisavalt meelestatud järgima etteantuid käsklusi? Ideoloogilised põhimõtted, mis on alget ja toetust leidnud tundeelust, võib tänapäeva maailmast välja arvata. Keskendutakse materiaalsetele ja realistlikele väärtustele, mille vähene fantaasiaküllasus võib vähendada elukvaliteeti. José Narosky on öelnud: ,,Sõjas ei ole haavamata sõdureid". Isegi sõjas ellujäänud võitlejatel võib jääda laastav jälg psüühilisele tervisele, mille vastu on aeg kasutu. Eesti Nõukogude
Ühelt poolt on vaja inimõiguste jaoks toimivat riiki, mis neid õiguseid rakendaks, kuid teiselt poolt on vaja inimõiguse tunnustamist, ilma milleta pole riik demokraatlikult toimiv. Riik, milles milles puuduvad inimõigused või mis ei suuda neid rakendada, ei saa ennast loetleda demokraatliku riigina. Inimõiguste üleüldine kehtimine on tagatud maailma riikide poolt normide, tavade ning isegi rahvusvaheliste lepingutega. Need riigid jälgivad etteantuid juhendeid ja nendega kooskõlas koostatakse ka kodaniku õigused, mis näiteks Eestis on sätestatud põhiseaduses. Seetõttu peavad kõik riigis välja antavad seadused alluma ka inimõigustele ning inimõigust saab lugeda kui riigi kõige kõrgemat seadust. Vabadus on saanud maailmas enesest mõistetavaks, kuid ikka leidub maailmas selliseid riike, kus inimõigused täielikult puuduvad. Tavaliselt on sellises riigis valitsemiskorraks diktatuur, kus võim on ühe isiku või grupi
kõrvalejätmine. Teadust võib defineerida kui teadmiste organiseeritud kogumit, mille loomine ja millega opereerimine nõuab loogilist järjepidevust ning sobivat tõendusmaterjali. Teadusliku uurimistöö põhimõtted Algupärasus Objektiivsus Tõendatavus on vahest teaduse kõige tähtsam tunnusjoon. Mitte ühtegi järeldust ei tohi teha ilma tõenditeta. Tavamõistus vaatleb enamikku asju kui etteantuid, kindlasti tõeseid; teaduslikul vaatel on vastupidine positsioon midagi ei tohi võtta a priori Kontrollitavus Täpsus ja lihtsus Süsteemsus. Teaduse ülesanne ei ole koguda võimalikult palju materjali, vaid teha seda sihikindlalt ning reeglipäraselt. Paraku eksitakse selle nõude vastu üpris sageli ning kogutakse kokku n-ö kõik, mis ette jääb. Tulemus on igav ja raskesti hoomatav tekst, millest lugedes midagi meelde ei jää
Seda ei tohiks segi ajada nõupidamislaua taga istuvate juhtide või otsustusülesannet koostava tudengi isikliku eesmärgiga – saaks otsus ometi vastu võetud! Otsustusteooria kohaselt tuleb probleemi vaadelda otsustaja huvidest lähtudes. Seda tuleks eelkõige jälgida eesmärgi püstitamise juures. Otsustusteooria üheks peamiseks puuduseks on asjaolu, et eesmärke vaadeldakse selles kui etteantuid, mitte kui probleemsituatsiooni kompleksse süsteemse analüüsi tulemusi. 46. Millised probleemid tekivad eesmärgi segiajamisel seda kirjeldavate näitajatega? Tooge mõni sellekohane näide. - Eesmärki ei tohi samastada teda kirjeldavate näitajatega, sest viimased ei suuda kunagi täielikult edasi anda eesmärgi olemust. Näitajad on vajalikud eesmärgi analüütiliseks kirjeldamiseks. Eesmärk
annaabi.ee 
