20.12.2016 Tallinn 2016 Vanadest saagadest kuni Nobeli preemia laureaadi Halldór Laxnessi romaanideni – kirjandus on kahtlemata Islandi olulisim panus maailmakultuuri. Lugude jutustamise kunst on saarel au sees, mida kinnitab ka tõsiasi, et igal aastal annavad Islandi kirjastused välja üle 1000 uue kirjandusteose. See on suur number, kui arvestada, et islandi keele kõnelejaid on kokku pisut vähem kui 300 000. Looduse etteaimamatus ja Islandi ekstreemsed elamistingimused on inspireerinud sealseid kunstnikke looma südantliigutavaid taieseid. Väljapanek ongi üles ehitatud teatraalse kompositsiooni süžeed ja kontseptsiooni silmas pidades. Seda näitust külastasin ma veel talvisel vaheajal ning seepärast ei kirjutanud üles ühtegi kunstniku nime, kelle töödest näitusel tahaksin rääkida. Kaua käisin mööda saali jälle ja jälle ning ei teadnud, mida kindlasti valida, et kirjeldada retsensioonis
· Filosoofiline erinevus ,,absoluutse" või ,,ideaalse" sõja vahel ja ,,tegelik" sõda · Sõda kuulub rohkem sotsiaalsesse kuningriiki kui kunst või teadus · Strateegia on pigem kunst · Taktika on pigem teadus · Moraalsete jõudude tähtsus, mitte ainult moraali tähtsus · Proffesionaalse armee voorus (mis ei pruugi olla parem kui teist tüüpi armeed) · Iseenesest mõistetav sõja etteaimamatus · ,,Hõõrdumine" (armees ohvitseride ja sõdurite vahel) · ,,Rünnaku haripunkt" · ,,Võidu haripunkt" Need on punktid, mida tuuakse tavaliselt välja tema teose puhul ja millega ma olen ka ise nõus. Samas ei saa kõiki neid pidada filosoofilisteks aspektideks, ent need iseloomustavad minu arust tema mõttemaailma üsna hästi. 3
3. Narkootikumide segamine Mitte kunagi ei ole tark tegu eri narkootikume koos tarvitada. Kõigepealt on oht kahekordselt sõltuvaks jääda, siis suurenevad veel kõik ohud ja kõrvalmõjud, mis kaasnevad ühe ainega. Tarvitades alkoholi koos depressantidega (nt rahustid), võib parimal juhul oksendada nii kui ei kunagi varem, halvemal juhul aga surra. 4. Kunagi ei või teada Üks põhilisi narkootikumidega kaasnevaid ohte on nende mõju etteaimamatus. On võimatu öelda kuidas erinevad narkootikumis erinevatele inimestele mõjuvad. Kõik sõltub suuresti sellest, millise inimesega on tegu, millises tujus ta on, kus ta parasjagu on, kui palju ta võtab, kui puhas on aine ja kuidas seda manustatakse (suitsetatakse, tõmmatakse ninna, neelatakse alla, süstitakse). Kuna paljusid narkootikume segatakse teiste ainetega, et neid ,,lahjendada'', ei või iialgi teada, mida täpselt tarvitad see võib olla iga kord
kavaluse joon võis otsekohe asenduda headusega, vastandlikud omadused. Deburau ütles Pierrot' kohta, et see on filosoof, vaatab elu filosoofiliselt, püüdes kõiki mõista ja kõigile andestada samas ei saa olla liiga hea. Dell'arte kohta oli see uskumatult lai mask. Dell'arte pidi andma ühe vastuse küsimusele milline. Pierrot' puhul aga kes? mitte milline?. Üldistus inimesest kui üldisest. Sama teeb hiljem Charlie Chaplin. Pierrot' mask etteaimamatu. Koomilise tähtis tunnus oli etteaimamatus ootuste petmise võte. Vaataja ootab üht aga tuleb hoopis midagi muud. Pierrot' sisaldas kõikide commedia dell'arte maskide omadusi. Ühendavaks printsiibiks oli filosoofiline vaade elule. Lavalises mõõtmes andis see talle tohutu lavalise vabaduse. Järelikult oma lavalistes reaktsioonides oli ta täiesti vaba. Publik naudib seda ette, mis tulema hakkab. Kui Pierrot' tuli lavale, siis rahvas hoidis hinge kinni nad ei teadnud mis tulemas oli. Tal olid spontaansed loomingulised aktid
annaabi.ee 
