Etruskide haudehitised Maia Luhamaa 10a Etruskid Etruskid elasid Kesk-Itaalias, tänapäeva Toskanas, mida vanasti kutsuti Etruuriaks Kreeklased kutsusid etruske türreenideks Etruski kultuuri kõrgajaks on 6-5 saj eKr Nende keel ei kuulnud indoeuroopa keelte hulka Etruskide keelest on säilinud üle 8000 raidkirja Etruski keel on desifreerimata. Tekste on palju, kuid need on lühikesed Etruski linnad olid ehitatud juba arhailisel ajastul korrapärase planeeringuga Tänavatel oli kiviplaatidest kate, on leitud ka kanalisatsiooni jälgi ,linnu ümbritsesid kõrged hambulised kivimüürid Hauakambrid
KUNSTIAJALUGU 2 VI. Etruski kultuur ja kunst · ETRUSKID ON LOONUD ITAALIA KÕIGE VARASEMA KÕRGKULTUURI · SEE RAHVAS ELAS KESK-ITAALIAS, TÄNAPÄEVA TOSKANAS, MIDA VANASTI KUTSUTI ETRUURIAKS · KREEKLASED KUTSUSID ETRUSKE TÜRREENIDEKS · ETRUSKIDE PÄRITOLU ON SEGANE, NAD ISE ON VÄITNUD, ET NAD TULID ITAALIASSE MERD MÖÖDA · NEID ON PEETUD EGEUSE KULTUURIGA SEOTUD RAHVAKS, MÕNIKORD KA ITAALIA PÕLISELANIKEKS · ITAALIASSE ASUSID ETRUSKID ELAMA U. 10. SAJ EKR · ETRUSKI KULTUURI KÕRGAJAKS ON 6-5 SAJ EKR · ETRUSKID EI SUUTNUD LUUA ÜHTSET RIIKI, AINULT SÕDADE KORRAL
10. Constantinus Suur jätkas Diovletianuse ümberkorraldusi. Valitses aastatel 306-337. Kuulutas välja usuvabaduse, mis tähendas kristluse legaliseerimist. 11. Diktaator (vabariigi ajal) valiti ametisse riigi tõsise ohu korral kuueks kuuks 12. Diocletianus - 284 .a võimule tulnud keiser, suutis riigis taas kindla korra jalule seada. Tegi palju ümberkorraldusi. (hiline keisririik) 13. Etruskid asusid Apeniini ps loodeosas, mida kutsutakse Etruuriaks 14. Foorum orus asuv sillutatud turu-ja koosolekuplats. 15. Gaius Gracchus vend Tiberius Gracchus. Eesmärk oli kehtestada maavaldusete suuruse ülempiir ja sundida maaomanike loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. 16. Gladiaatorid mõõgavõitlejad, traditsioon võeti üle etruskitelt. Surma peale võitlemine. Võitlused leidsid aset amfiteatrites. Nad võitlesid loomadega kui ka omavahel. Gladiaatorid olid enamasti orjad
(suurimad Tarentum ja Sürakuusa) · VIII sajandil ekr tekkis Rooma linn (Latiumi maakond) Ajatelg kronoloogilise ülevaate põhjal (kuningate aeg, varane vabariik, Rooma tõus suurvõimuks, kodusõdade periood, varane keisririik, hiline keisririik) Etruskid ja Etruuria · Etruskid on II aastatuhandel ekr Põhja-Itaaliasse sisserännanud indoeuroopa hõimud · maakond kus nad elasid, kutsuti Etruuriaks · päritolu ei ole teada (pakutakse, et nad on rännanud sinna Väike-Aasast või on Itaalia põliselanikud) · palju teadaolevad raidkirjasid · tektsid pole arusaadavad · suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid · käsitöö ja metallitöö oli eriti kõrgelt arenenud · hiilgeaeg VII-VI sajand ekr · roomlaste hilisemad usukombed olid just etruskite päritolu
diktaatorile. Vabariigi varasemat ajajrku iseloomustas plebeide ja patriitside vaheline vitlus. Hortensiuse seadus (287 eKr) kaotas patriitsid ja plebeid kui omaette seisused. Need seisused asendas sna peatselt uus aristokraatia nobiliteet, kes hoidis reaalset poliitilist vimu endiselt enda kes. 18) etruskid miks olulised? Etruskid on loonud Itaalia kige varasema krgkultuuri See rahvas elas Kesk-Itaalias, tnapeva Toskanas, mida vanasti kutsuti Etruuriaks Kreeklased kutsusid etruske trreenideks 19) patroon-- jukas ja suursugune inimene Vana-Roomas, kes vttis vaesema roomlase kliendina oma kaitse alla klient-ennast patrooni kaitse alla andnud inimene Vana-Roomas ja Itaalias, vastutasuks totas patrooni ustavalt teenida. ...Patroon ja klient rikkaid ja vaeseid roomlasi hendas sageli patrooni ja kliendi vahekord, klient oli vaene Patriits- muistsest suguvsast prit suursugune roomlane Plebei- Vana-Rooma lihtrahva liige
· Teisel aastatuhandel eKr rändasid itaalikute hõimud Itaaliasse.(indoeurooplased)Asusid eeskätt elama Kesk ja Lõuna Itaaliasse. Palju erinevaid hõime: 1. Latiinid asusid elama Tiberi jõe ümbrusesse, maakonda, kuhu nad elama asusid hakati kutsuma Latiumi maakonnaks 2. Sabiinid 3. Samniidid 4. Brutid · 900. aastal eKr rändasid Itaaliasse etruskid, asusid elama Arno jõe äärde. Kohta kuhu nad elama asusid hakati nimetama Etruuriaks. · Põhja Itaalia: Appenniini poolsaar, Po jõgi · Aastatel 750-550 eKr asusid Itaaliasse elama kreeklased. Kolooniad tekkisid eeskätt lõunarannikule. Seisused Rooma riigis 1. Patriitsid 2. Plebeid: enamus olid talupojad, vähemuse moodustasid proletaarid - Need kõik olid Rooma kodanikud RAHVAKOOSOLEKUD SENAT AMETNIKUD MAAOMAMINE SÕJAVÄGI
filosoofi ilmet. Atleedikuju jäi tahaplaanile. Etruski kultuur Ajaloolased on alati vaimustunud Itaalia vanima kultuurrahva etruskide - tänapäevani lahendamata saladustest; Etruuria territoorium paiknes Apenniini poolsaarel Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal. On teada, et 3000 a tagasi, ehk täpsemalt VIII kuni III sajandil eKr asustasid etruskid Apenniini poolsaare põhja- ja keskosa üksikute linn- ja kogukondadena. Seda piirkonda nimetati Etruuriaks. Koos kartaagolaste ja kreeklastega valitsesid etruskid kogu Vahemere lääneosa. Ka kolm viimast Rooma kuningat olid pärit Etruuriast, seega allus Rooma omal ajal etruskidele ning nende võimu all muutus Rooma tõeliseks linnaks. (Mõned ajaloolased usuvad, et ka renessansiaegse Itaalia üks kuulsaimaid isikuid, Firenze valitseja Lorenzo de´ Medici on etruskide järeltulija. Tema oli ka see, kes XV sajandil asutas Firenzes esimese etruski muuseumi).