pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma." Nüüd on see aeg käes. /---/ Sel saatuslikul tunnil on Eesti Maapäev kui maa ja rahva seaduslik esitaja, üksmeelsele otsusele jõudes rahvavalitsuse alusel seisvate Eesti poliitiliste parteidega ja organisatsioonidega, toetades rahvaste enesemääramise peale, tarvilikuks tunnistanud, Eesti maa ja rahva saatuse määramiseks järgmisi otsustavaid samme astuda : Eestimaa tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokraatliseks vabariigiks. Millise dokumendiga on tegu? Iseseisvusmanifest. Milles on selle dokumendi tähtsus? Kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Millal see dokument välja kuulutati? 23. veebruar 1918 Pärnus Endla teatri rõdul. 2.Loe läbi ajalooallikas ja vasta küsimustele(2p) 9.jaanuar 1905. Issand! Peterburis toimub praegu midagi hirmsat: sõjavägi ühel ja töölised teisel pool nagu kaks vaenutsevat leeri
Asutava Kogu valimised toimusid 5., 6. ja 7. aprillil 1919. Oma esimeseks istungiks Asutav Kogu astub kokku 23. aprillil. 4. juunil ta annab provisoorse Põhiseaduse, millega algab kolmas etapp Eesti riikliku iseseisvuse õiguslikus arengus ning lõpeb Manifestiga alustatud eelperiood. Maanõukogu üksmeelsel kokkuleppel demokratismi alusel teotsenud poliitiliste parteidega ja seltskondlikkude organisatsioonidega määratles: „Eestimaa tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks.“ Sellest viimasest lausest lingvistlikult mõtlevad juristid järeldasid, et Manifesti peab mõistma aktina, millega esmakordselt rajati Eesti riiklik iseseisvus. Ja sellekohaselt mõnel pool tahetakse 24. veebruari mõista Eesti riigi sünnipäevana, millena teda ka praegu ametlikult mälestatakse. Selliselt järeldajatel ununeb Manifesti eelosundatud muu sisu, millega nende
Tulemuseks oli lühike, sisutihe ja lennukas tekst. Käskjalad iseseisvusmanifesti käsikirjaliste koopiatega saadeti mitmele poole Haapsallu, Pärnusse, Viljandisse, Tartusse ja Paidesse. Kõige soodsamaks osutus olukord Pärnus, kus manifest 23. veebruaril ,,Endla" teatri rõdult pidulikult ja suure kuulajaskonna ees ette loeti. 24. veebruaril avalikustati manifest Tallinnas ja seda kuupäeva loetaksegi Eesti Vabariigi sünnipäevaks. Eesti tema ,,ajaloolistes ja etnograafilistes piirides" kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Ametisse astus Ajutine Valitsus, eesotsas Konstantin Pätsiga ja Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp. 25. veebruaril jõudsid võõrad väed Tallinna kesklinna, keda võttis rõõmuhõisetega vastu väikesearvuline mõjukas osa elanikkonnast baltisakslased. Algas keiserliku Saksamaa okupatsioon. Saksa okupatsioon Kommunistid tegid üksikuid katseid Saksa vägedele vastu hakata, kuid said raskelt lüüa. 3
katkesid. Nüüd läks vaja kiireloomulisi lahendusi, mis tuginesid otsusele kõrgemast võimust. Vanematekogu määras 19. veebruaril 1918. a kogu võimu realiseerimiseks Päästekomitee, kes kuulutas 24. veebruaril 1918 välja Eesti Vabariigi iseseisvuse. Samal päeval avaldati ,,Manifest kõigile Eestimaa rahvastele". Kõige olulisem on manifestis see, et Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides koos riigi piiridesse kuuluvate Eestimaa osade loetlemisega. Legaliseeriti Päästekomitee ja rõhutati tema sidet Maanõukoguga. Deklareeriti teiste riikide suhtes poliitilist erapooletust, teistelt riikidelt loodeti sama enda suhtes. Korrati, et maa valitsemiskorra peab lõplikult kindlaks määrama Eesti Asutav Kogu ning kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni jääb kogu seadusandlik ja täidesaatev võim Maapäeva ja selle loodud Ajutise Valitsuse kätte.
9. Eesti omariiklus (olemus, arengud). IseseisvusManifest- 24.veebruar 1918. (PäästeKomitee) kõigile Eestimaa rahvastele (peeti silmas rahvusi) - Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides koos riigi piiridesse kuuluvate Eestimaa osade loetlemisega. Selles deklareeriti teiste riikide suhtes erapooletus. Eesti lõpliku valitsemiskorra peab kindlaks määrama Asutav Kogu. Selles sätastati tänapäevased põhiõigused ja vabadused. 30. märts. Eestimaa Kubermang 1917. autonoomia 7. juuli 1917 valimised Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) poolt vastu võetud otsust kõrgemst võimust. 15. nov 1917
veebruaril 1918 kuulutas Taryba Vilniuses pidulikult välja Leedu riikliku iseseisvuse. - Et kiirendada iseseisvumist Taryba otsustas ise kuulutada ennast iseseisvalt, eirates Saksamaaga sõjalist ja majandusliku liit. Saadeti laiali oma saadikud otsides iseseisvuse tunnustust. Suhted saksa okupatsioonivõimudega- Saksa võimudel olid erimeelsused Tarybaga, mis viisid ajutise sisekriisini. 13. novembril 1917. aasta Berliini protokoll, mis kinnitas Leedu sõltumatuse taotluse, kuid vaid etnograafilistes priidies. Leedu kohustus olema sõjalises, tolli- ja rahaliidus Saksamaaga (keeldus). Saksa survel kuulutati Leedu kuningriigiks - Taryba liikmed ei nõustunud sellega ja mõned neist lahkusid Taryba koosseisust. Kuningas ei pääsenud troonile. Leedulased olid kindlad, et Saksamaa kaotab I MS. 1918. aastal 20. oktoobril Saksamaa tunnistas Leedu iseseisvust. Võitlus Leedu iseseisvuse eest (detsember 1918 - juuli 1920)- Üldiselt: 1) Leedu
täita ainult maanõukogu poolt antud õigusakte. Ja kui see polnud füüsiliselt koos, oli vanemate kogul õigus anda kiireloomulisi määrusi Eestimaa elu korraldamiseks. · Ajutine maanõukogu saadeti laiali bolsevike poolt. Kiireloomulisi lahendusi oli vaja. Vanemate kogu määras 19.veebr 1918 kogu võimu realiseerimiseks päästekomitee, kes kuulutas 24.veebr 1918 Eesti Vabariigi iseseisvuse. · Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks tema etnograafilistes (ajaloolistes) piirides koos riigipiiridesse kuuluvate Eestimaa osade loetlemisega. Poliitiline erapooletus, loodeti ka teistel riikidel sama enda suhtes. Korrati mõtet selle kohta, et Eesti valitsemiskorra peab lõplikult kindlaks määrama asutav kogu ja seni jääb kõrgem võim maapäeva ja selle poolt loodud ajutise valitsuse kätte. · Just selles manifestis sätestati kaasaegsete põhiseaduste lahutamatuks osaks põhiseadused ja vabadused,
annaabi.ee 
