.............................................3 1. Jean Rouch ja antropoloogia, lühike elulugu.......................................................................... 4 2. Rouch ja film..........................................................................................................................6 2.1 La Nouvelle Vague........................................................................................................... 6 2.2 Cinéma vérité, jagatud antropoloogia ja etnofiktsioon..................................................... 7 3. Moi, un noir.............................................................................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Kasutatud materjalid................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus
muidu oleks keeruline leida. Kaamera-ja rezisööri töö võidakse samuti kohapeal improviseerida. Lugu ja dialoogid on ka välja mõeldud koha peal. Kaamerast saab kui filmi osaline. Rouch provotseeris reaalsust end paremini avama. Rouch tahtis toota jagatud antropoloogiat, see tähendab, et filmitavad saavad filmi lavastamisel kaasa rääkida nt Jaguar (1965), Petit a petit (1968) ja "Moi un noir"(1958). "Moi un noir" oli samuti etnofiktsioon, tehtud koostöös Nigeeria filmitegija Oumarou Ganda`ga, kes samuti mängib ka filmis. Film filmiti Elevandiluuranniku tollases pealinnas Abidjanis. Film räägib Nigeeria immigrantidest. Näitlejad segavad reaalseid elatud sündmusi (seoses migratsiooni, vaesuse ja võõrmaalastele suunatud viha) fantaasiaga. Rouch oli veel alusepanijaks liikumisele cinéma vérité. Selle idee oli, et kaamera ja montaazi abil saab luua sügavama reaalsuse dokumentaalfilmidesse
kaameraga kohale jõuab, siis ühel hetkel kaamera suunatakse trummimängijatele ja siis nad reageerivad kaamera kohalolekule ja lähevad siis transsi (kaamera kohalolek päästis transi valla). Teadusseisund ei muutu ainult filmitavatel, vaid ka filmitaval. Kaaderepisood – terve episood koosneb ühest kaadrist. Ühe pika katkematu kaadriga jutustatakse terve lugu ära. Etnofiktsioon – rouch läheb provotseerivast mõjust edasi ja hakkab tegema filme, mis on selles suhtes fiktsioonid, et laseb filmitegelastel iseennast mängida. Mängu ehk fiktsiooni kaudu tegelikult näidatakse oma maailma, kuidas nemad sellest maailmast aru saavad. Esimene etnofiktsiooni teos on „Jaguar“ 1957-1967. Räägib siis noortest meestest, kes rändavad sinna Ghanasse linnadesse, sh Akrasse. Kirjutas veel monograafia, kus kasutas statilist meetodi, aga otsustas,
Bitti: ..., mis rääkis ühest possetsiooniriitusest. Üks kaader, aga erinevad epsioodid, liikudes küla poole on erinevad episoodid. Väitis, et kaamera kohalolek tõi esile transi. Kaamera kui võlukepike. Filmitegija on pigem samaan, kes stimuleerib teadvusseisundi muutumist. Üheltpoolt kutsub esile transi filmitavatel, samas ka filmijal endal. Tegemist on filmimaagaga. Kaaderepisoodid episood koosneb ühest kaadrist. Ühe pika katkematu kaadriga jutustatakse terve lugu ära. Etnofiktsioon. Rouch läheb kaamera kohalolekust ja provotseerivast mõjust veel edasi, hakkab tegema filme mis on veelgi rohkem fiktsioonid. Laseb filmiosalistel iseennast mängida. Mängu kaudu näitavad inimesed oma maailma ja kuidas sellest aru saavad. Üks esimene etnofiktsiooniteos ,,Jaguar" 1957-1967. Räägib noortest meestest, kes rändavad Nigerist Khanasse, sealhulgas pealinna Akrasse läksid
annaabi.ee 
