3 1. Jean Rouch ja antropoloogia, lühike elulugu.......................................................................... 4 2. Rouch ja film..........................................................................................................................6 2.1 La Nouvelle Vague........................................................................................................... 6 2.2 Cinéma vérité, jagatud antropoloogia ja etnofiktsioon ..................................................... 7 3. Moi, un noir.............................................................................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Kasutatud materjalid................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus...
Kaamera-ja rezisööri töö võidakse samuti kohapeal improviseerida. Lugu ja dialoogid on ka välja mõeldud koha peal. Kaamerast saab kui filmi osaline. Rouch provotseeris reaalsust end paremini avama. Rouch tahtis toota jagatud antropoloogiat, see tähendab, et filmitavad saavad filmi lavastamisel kaasa rääkida nt Jaguar (1965), Petit a petit (1968) ja "Moi un noir"(1958). "Moi un noir" oli samuti etnofiktsioon , tehtud koostöös Nigeeria filmitegija Oumarou Ganda`ga, kes samuti mängib ka filmis. Film filmiti Elevandiluuranniku tollases pealinnas Abidjanis. Film räägib Nigeeria immigrantidest. Näitlejad segavad reaalseid elatud sündmusi (seoses migratsiooni, vaesuse ja võõrmaalastele suunatud viha) fantaasiaga. Rouch oli veel alusepanijaks liikumisele cinéma vérité. Selle idee oli, et kaamera ja montaazi abil saab luua sügavama reaalsuse dokumentaalfilmidesse...
Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms...
11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus. Uurija kogub, kaardistab ja analüüsib infot. Visuaalse antropoloogia algusepanijaks ,,Principles of Visual Anthropology" kogumik. Tegemist on a...