Gildi- ja tsunftihoonete välisfassaadid sarnanesid elumajade omadega, olid aga suuremad ja imposantsemad. Siseruumide hulka kuulus kindlasti ka võlvitud laega saal. Gooti pärane linnaelamu on kõrge ja kitsa fassaadiga, mille ülemised korrused võivad pisut eenduda, hooned olid kõrge ja järsu viilkatusega. Palju on nn. vahvärkhooneid, kus puidust sõrestiksein täideti telliste või saviga. Majad asetsesid tihedalt üksteise kõrval, nende ees olevat terrassi nimetati etikuks. Elu- ja töökorruseks olid peamiselt alumised korrused, ülemisi kasutati laoruumidena. Prantsusmaa varaseim gooti stiilis ehitis oli Saint-Denis' kloostri kiriku (Prantsuse kuningate matmispaik) kooriosa. Ehitustöödes osales meistreid kõigist Prantsusmaa osadest. Valmis koor 1144. aastal ja sai eeskujuks Ile-de-France'i (Pariisi ümbrus, tolleaegne kuninga domeen) suurtele katedraalidele. Vanim ja lihtsaim Põhja- Prantsusmaa suurtest katedraalidest on 12
Gildi- ja tsunftihoonete välisfassaadid sarnanesid elumajade omadega, olid aga suuremad ja imposantsemad. Siseruumide hulka kuulus kindlasti ka võlvitud laega saal. Gooti pärane linnaelamu on kõrge ja kitsa fassaadiga, mille ülemised korrused võivad pisut eenduda, hooned olid kõrge ja järsu viilkatusega. Palju on nn. vahvärkhooneid, kus puidust sõrestiksein täideti telliste või saviga. Majad asetsesid tihedalt üksteise kõrval, nende ees olevat terrassi nimetati etikuks. Elu- ja töökorruseks olid peamiselt alumised korrused, ülemisi kasutati laoruumidena. 4 Ehitusmälestised Gootika valitses Prantsusmaal ligi 400 aastat XII sajandi keskelt XVI sajandi teise veerandini. Selle aja võib jaotada kolme perioodi. 1)Varagootika (umbes a.1140 1200). Selle perioodi ehitistele on iseloomulikud
Gildi- ja tsunftihoonete välisfassaadid sarnanesid elumajade omadega, kuid olid suuremad ja imposantsemad. Siseruumide hulka kuulus kindlasti ka võlvitud laega saal. Gootipärane linnaelamu on kõrge ja kitsa fassaadiga, mille ülemised korrused võivad pisut eenduda. Hooned olid kõrge ja järsu viilkatusega. Palju on nn vahvärkhooneid, kus puidust sõrestiksein täideti telliste või saviga. Majad asetsesid tihedalt üksteise kõrval, nende ees olevat terrassi nimetati etikuks. Joonis 11.Ristroidvõlv 12 RENESSANSS Levinumaks ehitiseks sai aga palazzo ehk linnaloss. Põhiplaanilt oli see ruudu- või ristkülikukujuline fassaadiga tänava poole suunatud hoone, mille keskosas moodustus sammaskäikudega (kaaristuga) ümbritsetud siseõu. Põhiliseks konstruktiivtehniliseks ülesandeks basiilikate ehitamisel sai uute lahendusvõtete kasutamine kuplite ja võlvide ehitamisel
Gildi- ja tsunftihoonete välisfassaadid sarnanesid elumajade omadega, olid aga suuremad ja imposantsemad. Siseruumide hulka kuulus kindlasti ka võlvitud laega saal. Gooti pärane linnaelamu on kõrge ja kitsa fassaadiga, mille ülemised korrused võivad pisut eenduda, hooned olid kõrge ja järsu viilkatusega. Palju on nn. vahvärkhooneid, kus puidust sõrestiksein täideti telliste või saviga. Majad asetsesid tihedalt üksteise kõrval, nende ees olevat terrassi nimetati etikuks. Elu- ja töökorruseks olid peamiselt alumised korrused, ülemisi kasutati laoruumidena. GOOTI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Kõige varem kujunesid gooti stiilile omased tunnusjooned välja Prantsusmaal, mis polnud sugugi juhuslik, sest juba 11.sajandi lõpust alates hakkas Prantsusmaa mängima järjest suuremat rolli kogu Euroopa poliitilises, majanduslikus ja kultuurielus . Ennekõike just siin omandasid sotsiaalsed protsessid feodalismi klassikalise vormi. Linnade tekkimine ja kasv oli
annaabi.ee 
